Kulude kontrolli alla saamine võib olla raske, kuid see variant sobib ideaalselt algajale, kes ei soovi elada enam palgapäevast palgapäevani.

50/30/20 reegel

Lihtsalt öelduna tähendab see, et 50% sissetulekutest kulub üürile, majapidamistarvetele, arvetele, liisingule, toidule. Asjadele, mis on eluks vajalikud ja mida ei saa kärpida. 30% aga läheb asjadele, mida sa tahad, kuid milleta saaksid ka elada. Nende hulka kuuluvad näiteks shoppamine, väljas käimine, hobid, Spotify kuumaks.

Ülejäänud 20% läheb kas säästmiseks või võlgade maksmiseks. Kui sul on võlad, siis võib jagada 10% võlgade katteks ja 10% säästmiseks. Samuti võib selle 10-20% ka investeerida.

Selline jaotus aitab ebavajalikke kulutusi oluliselt vähendada. Oletame, et keskmiselt korteriüür on 300-350 eurot koos kommunaalidega. Makstes selle ära jääb veel hädavajalike kulutuste kategooriasse 150-200 eurot. See siis jääb toidule ja telefoniarvetele. See summa ei ole tõesti väga suur, kuid siit saavad alguse küsimused iseendale.

Kas võtta odavam korter? Kas võtta soodsam telefonipakett? Kas võtta lisatöö? Kas vahetada ametit? Kuidas saaksin kommunaalkulusid vähenadada? Seda nimekirja saaks jätkata lõputult.

Tähtis on see, et hakkaksid nägema, kuhu raha läheb. Sellise protsentuaalse jagamise korral hakkad sa iseenesest välja mõtlema uusi ideid, kuidas paremini hakkama saada. Samuti ei ole keelatud jätta teise kategooria kulutisi ära, et saaks rohkem näiteks süüa osta.

Üks kohviku külastus on umbes 15 eurot ning selle eest saaks ise teha süüa koguni 3-5 toidukorda.

See kõik kulgeb protsessi käigus. Alustuseks jaga palgapäeval oma palk kolmeks ning vaata, mis küsimused sul iseendale tekivad.