Aasta lõpp on käes ning peatselt saabuvad pühad tähendavad ka ostlemise tippaega. Aja kokkuhoiu nimel tehakse aina enam oste veebipoodidest, mis aitab teinekord säästa rahagi, sest veebis on lihtne hindu võrrelda ning ost soodsaimast kohast teha. Samas pole e-poodides ostlemine alati riskivaba – küll aga on olemas võimalusi riskide leevendamiseks.

Petturid on varmad kiirustavaid tarbijaid ära kasutama

Igal aastal kuuleb siit ja sealt soovitusi mitte jätta pühadeoste viimasele minutile. Kuigi see soovitus on väga mõistlik, kipub teinekord juhtuma sedasi, et veel detsembri keskpaigas ilmneb terve hulk asju, mida enne pühi kindlasti vaja oleks. Siis pole teha midagi muud, kui panna hea nõu tulevaks aastaks kirja ja ostud ikkagi kiiruga ära teha – sagedasti veebipoest, sest kellel õigupoolest on aega või tahtmist kaunil pühadeajal mööda poode kõndida.

Paraku on sellisest käitumismustrist vägagi teadlikud ka mitte kõige tarbijasõbralikumate kavatsustega ärimehed – või oleks õigem öelda petturid. Teadupärast saab veebis esmapilgul usaldusväärsena näiva e-äri väikese vaevaga teha pea igaüks.

Samuti on internetis pettuseid korda saates üsna lihtne jääda anonüümseks, mistõttu neid jätkuvalt ka tehakse. Õnneks on mõningad ohumärgid, mida tähele pannes saab ohvriks langemise tõenäosust vähendada. Et pühadeostude tegemine stressivabam oleks, panime neist kokku väikese nimekirja.

Tunnused, mis viitavad riskiga e-poele või pakkumisele:

• kontaktide või ärinime puudumine;
• pood on äsja loodud;
• turu keskmisest kordades soodsam hind;
• väga lühikest aega kestvad personaalsed eripakkumised;
• veebipoe kohta pole internetis mingit infot;
• kahtlustäratav veebiaadress (vigane keelekasutus, seosetud numbrid või sümbolid);
• pakkumine on leitud sotsiaalmeediast.

Tea, kellelt toote või teenuse ostad

Igal juhul on mõistlik enne ükskõik millise tehingu sooritamist teenusepakkuja või toote müüja tausta uurida. Ainuüksi ärinime või kontaktide puudumine on punane lipp: kui tellitud toode on puudusega või üldse kohale ei jõua, on hiljem raske ettevõttega ühendust võtta, kui puudub teadmine, milliselt firmalt kaup üldse soetati. Kuigi ärinime või kontaktid saab enamasti hiljem välja uurida, jääb siiski küsimus, miks müüja neid kõikidele avalikult näidata ei soovi.

Kui ärinimi on välja toodud, aga tegu on äsja registreeritud firmaga, siis võib seegi olla ohu märgiks. Sel juhul tasub ehk mitte üleliia muretseda ja pigem tausta uurida, sest uusi ausaid veebipoode lisandub pidevalt. Kui veebipood on tuntud, kuid seda haldav ettevõte uus, võiks uurida muudatuse asjaolusid – on juhtumeid, kui ühte ja sama veebipoodi peavad aastate jooksul eri firmad põhjusel, et varasemad muutuvad järgemööda maksejõuetuks ning jätavad kliendid pika ninaga.

Äriühingute tausta kontrollimiseks on mitmeid võimalusi, näiteks saab päringuid teha e-äriregistrist. Üks väga mugav lahendus on Kreedix Grupi loodud ning Chrome’i ja Edge’i veebibrauserite laiendus Storybook WEB, mis jagab ettevõtete ja asutuste kohta infot otse ja vahetult pea kõikidel veebilehtedel.

Äsja uuenduse saanud laienduse kasutamiseks tuleb see veebilehitsejasse paigaldada, tööriistaribale lisada ja seadistada ning vajalik info tulebki otse kätte: tööriistaribal on rakenduse ikoon, mis muudab värvi vastavalt ettevõtte riskantsusele. Näiteks roheline ikoon annab teada, et riskid on pigem madalad, samas punane viitab suuremale tõenäosusele tellitud kaubast ilma jääda või saada see hilinemisega.

Lisaks saab laienduse seadistada selliselt, et ettevõtted ja otsustajad tuvastataks ka veebilehtede sisus ja otsimootorite tulemustes. Ikoonile klikkides avaneb siis isikute kohta juba rohkem infot, nagu näiteks üldandmed, majandusnäitajad ja automaatselt genereeritud prognoosid.

Mõned andmed on, tõsi, nähtavad vaid sisseloginud kasutajatele ning teenuse tasulistele klientidele, kuid vähemalt Eesti kaupmeeste usaldusväärsuse hindamiseks vajaliku info saab kätte igaüks ja täiesti tasuta.

Superhinnad ja segane keelekasutus viitavad riskile

Riskile võivad viidata muudki indikaatorid. Näiteks personaalsed, väga lühikest aega kestvad ja uskumatuna näivad eripakkumised, mille eesmärk ongi mõjutada inimesi pikemalt kaalumata raha välja käima. Ebareaalselt soodne hind mõnel tootel võiks alarmi käivitada ka üksinda esinedes. Kuigi häid pakkumisi leiab ikka, tasuks säilitada kriitiline meel. Siis võib endalt küsida: miks peaks üks kaupleja ilma suurema kampaaniata müüma üht toodet kõikidest konkurentidest näiteks 70 protsenti soodsamalt?

Veebipoodide ning -teenuste puhul peaks alati jälgima, et kogemata poleks satutud kahtlastele saitidele. See on eriti oluline sotsiaalmeedias leiduvatel reklaamidel või meilile tulnud pakkumistel klikkides, sest pahalased on osavad looma tuntud veebikauplustega äärmiselt sarnaseid veebilehti, kust tellitud tooted paraku kohale ei jõua. Kahtlust võiksid äratada vigase või segase keelekasutusega ja seosetuid numbreid või sümboleid sisaldavad veebiaadressid.

Siinkohal tasub teada, et kuigi paljud internetikasutajad peavad turvaliseks veebilehti, mida külastades on brauseri aadressiriba alguses tabaluku märk – kinnitus veebilehe HTTPS ehk krüpteeritud ühendusest –, ei anna see mingit garantiid petuskeemide või pahavara puudumise kohta sisus – tegu on vaid kinnitusega, et ühendus veebiga on krüpteeritud ja pealtkuulamiskindel.

Kui mõne veebipoe puhul on tekkinud kahtlus, siis tasuks kontrollida tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti (TTJA) musta nimekirja, kus ebaausad kauplejad on välja toodud. Tasub teada, et TTJA otsused on kauplejatele täitmiseks vabatahtlikud ning tarbija õigused saab päriselt maksma panna vaid kohtusse pöördudes. Selles mustas nimekirjas ongi ettevõtted, mis pole 30 päeva jooksul alates TTJA otsuse jõustumisest seda vabatahtlikult täitnud.

Lisaks juba mainitud võimalustele on hea mõte teha ka lihtsalt üks veebiotsing näiteks Google’i või Bingi otsingumootoreid kasutades. Sealt võib leida selliste tarbijate kogemusi, kes ei ole oma probleemidele ametlikku käiku andnud.

Paraku pole garantiid, et mõnes foorumis ei määrita ka täiesti ausate ettevõtete mainet, kuid korduvad kaebused võivad ohule siiski viidata. Siinkohal tasub meenutada vana ütlust: “Internetis ei tea keegi, et sa oled koer.” Niisiis tuleb leppida tõsiasjaga, et kõik veebis olev ei pruugigi alati olla tõsi, ning sellega lihtsalt arvestada.

Vaaata lähemalt, kuidas kasutada brauserilaiendust Storybook WEB

Storybooki WEB brauserilaiendust (Chrome, Firefox, Safari, Edge) kasutades on võimalik säästa aega ja raha, sest juba Google’i otsingutulemustes ja veebilehtedel olles saad teada, kes on selle lehe omanik ja kas ta on usaldusväärne või mitte.

Ühtlasi saad teada, milline on ettevõtte finantsvõimekus ja kui suur on vaba krediidilimiit, mille piires on soovituslik finantstehingusse astuda. Ettevõtte äririske (usaldusväärsusest kuni riskantsuseni) näitab teaduspõhine krediidiskoor nii ajaloo, oleviku kui 12 kuu tuleviku prognoosi kohta.

Veebilehel või veebitarkvaras (CRM, ERP) esinevate ettevõtete ja isikute (esindajad) nimede juures näidatakse märgiseid, mis vaid ühe klikiga avab olulise äritausta info. Juhatuse liikmete äririskid ehk tema finants- ja maksevõimekuse mustrid on näha koondülevaatena – kõigi tema ettevõtete keskmine äririsk, prognooskäibed ja vaba krediit kokku.