Sel aastal tööd alustanud maksejõuetuse teenistuse juhi sõnul luuakse Eestis märkimisväärselt palju osaühinguid. Kui palju me neid ülejäänud maailmaga võrreldes siis teeme? Lühike vastus on, et väga palju.
Uute firmade loomises oleme maailma edetabeli tipus
“On tekkinud uus diagnoosimata nakkushaigus, mille peatamine tundub olevat võimatu, sest inimeste käitumist on väga raske muuta. Iga uue tegevuse või asja jaoks tehakse äriühing,” ütles maksejõuetuse teenistuse juhataja Signe Viimsalu 27. veebruari Postimehe veergudel. Taoline väljaütlemine näikse viitavad arvamusele, et Eestis luuakse uusi firmasid üsna palju.
Äriinfo portaali ScoreStorybook andmetel on Eestis praegu registreeritud ligikaudu 340 000 juriidilist isikut, millest valdav osa ehk 250 000 on osaühingud. Viimasel ajal luuakse neid igal aastal juurde 20 000 ringis. Kas seda on palju või vähe? Ning kuhu sellised arvud meid maailma mastaabis paigutavad?
Maailmapanga andmete kohaselt tegelikult päris kõrgele. Näiteks Eesti ettevõtlustihedust iseloomustav näitaja – arv, mis näitab ettevõtete arvu tuhande 15–64-aastase elaniku kohta – oli 2020. aastal 265,37. Selle tulemusega platseerub Eesti Maailmapanga edetabelis seitsmendale kohale. Eestist eespool on Hongkong ning kohe meie järel Uus-Meremaa. Edetabeli esikolmikus alates kõrgemalt on Kariibi mere saareriik Dominica (502,8), Mani saar (488,22) ning Malta (287,6).
Uute ettevõtete loomise tihedust iseloomustavas edetabelis oli Eesti 2020. aastal tuhande tööealise kohta loodud 24,19 ettevõttega märksa kõrgemal ehk teisel kohal. Selle tulemusega olime üsna pikalt taga Mani saarest (kus vastav arv on 32,67), kuid omajagu ees Hongkongist (19,22), Suurbritanniast (18,11) ning Botswanast (17,89).
Ettevõtlusinfo portaale Inforegister ja ScoreStorybook haldava Kreedix Grupi juht ja võlausaldajate liidu esimees Marie Rosin on seisukohal, et juriidiliste isikute asutamise lihtsus muudab ettevõtlusmaastiku vabamaks, kuid ei ole pehmelt öeldes läbinisti positiivne.
Liberaalse ettevõtluskeskkonnaga kaasneb miinuseid?
“Meil on hästi liberaalne ettevõtluskeskkond. Nii lihtsalt kui meil pole ettevõtet võimalik luua mitte üheski teises riigis, see on selge,” märkis Rosin eelmisel aastal Geeniusele antud intervjuus. “Näiteks Saksamaal pead alustuseks istuma tund aega maksuametis, põhjendama, miks oled asjalik ettevõtja, et nad üldse lubaksid ettevõtlusega alustada. Meil võib absoluutselt igaüks teha, mida tahab.”
Rosina sõnul pole sellistes tingimustes ime, et firmasid nõnda massiliselt luuakse ja neid mõnikord paraku mitte klassikalises mõttes ettevõtlusega tegelemiseks kasutatakse. Näiteks soodustab see levimist mudelil, kus äriliste raskuste korral jäetakse võlad vanasse juriidilisse kehasse maha, antakse see üle “firmamatjatele” ning jätkatakse ettevõtlusega uues firmas – tihtipeale isegi sama kaubamärgi alt. Kokkuvõttes tekivad nõnda aga suured kahjud riigile, teistele ettevõtjatele ja tarbijatele.
Sellesama käitumismudeli teine tagajärg on asjaolu, et hulga uute firmade loomise kõrval ei kustutata neid sugugi sama palju – need jäävad lihtsalt registrisse seisma, kuniks lõpuks likvideeritakse või mõne võlausaldaja avalduse alusel pankrot välja kuulutatakse ning seejärel kustutatakse.
Ehk on sellega seotud ka tõsiasi, et registreeritud ja asutatud firmade edetabelis on Eesti kõrgel kohal, aga iga-aastaselt kustutatud firmade suhtarvu võrdlevas tabelis on positsioon märksa tagasihoidlikum. 2020. aasta vastav näitaja – 4,86 kustutatud ettevõtet 1000 tööealise kohta – viis Eesti Maailmapanga pingereas 13. kohale, kohe Costa Rica ette ning Venemaa järele.