Senised üsna leebed mõjutusvahendid ettevõtetele oma majandusaasta aruannete esitamiseks pole eesmärki päriselt täitnud – paljudel juriidilistel isikutel on aastaaruanded esitamata isegi aastaid. Muudatused äriseadustikus ning uus äriregistri seadus muudavad uuel aastal need mõjutusvahendid karmimaks.
Dokument, mille olulisust sageli alahinnatakse
Mis on majandusaasta aruanne? Lihtsalt öeldes ongi tegu aastaaruandega, mille peavad eelmise majandusaasta kohta tagantjärele riigile esitama kõik Eestis tegutsevad ettevõtted. Sealt saab firmade kohta erinevat ja olulist informatsiooni: lisaks üldisele infole võib nendest välja lugeda, kas tegu on ka päriselt tegutseva ettevõttega või seisva firmaga, millised on majandustulemused ja varad ning millega ettevõte aasta jooksul tegeles. Üsna selgelt on aastaaruanne seetõttu päris oluline dokument.
Eesti ettevõtete aastaaruannetega saavad tasuta tutvuda kõik soovijad kas e-äriregistris või mõnes äriinfo portaalis, nagu näiteks Inforegister või Scorestorybook. Ning kuna aruannete esitamine on kohustuslik, on tegu üldiselt hea võimalusega saada ettevõtete kohta endale vajalikku teavet.
Kuigi kohustus on seatud, ei ole kõik ettevõtted ega muud ühingud või asutused tegelikkuses usinad aruandeid koostama ja esitama. On tõsiasi, et suur hulk firmasid esitab neid kas hilinemisega või on selle sootuks aastaid tegemata jätnud. Sellest võib näiteks järeldada, et tegu on seisva ettevõttega, kus majandustegevust pole toimunud ja juhatusel pole mingit huvi sellega tegeleda, või on seal taga mingid muud põhjused. Igal juhul on tegu indikaatoriga, et raamatupidamislikult ei pruugi sellises firmas asjad korras olla.
Võimaluse jätta aastaaruanne esitamata on andnud riik ise, sest seni on sundus olnud üsna nõrk: äriregister on saanud esitada kohustust eiranud ettevõtetele esmalt hoiatuse ning seejärel kuni 200 euro suuruseid trahve. Samuti võidakse ettevõte lõpuks kustutada. Trahvid on aga väikesed ning kustutamise menetlus kestab pigem kaua.
Trahvid suurenevad ning ettevõtte kustutamine lihtsustub
Äriseadustikus tehtud muudatuste ning uue eraldiseisva äriregistri seaduse loomine annab äriregistrile tuleval aastal aga täiendavad hoovad. Seeläbi peaks paranema aruannete esitamise distsipliin.
Näiteks võimaldab uus regulatsioon teha aruanded esitamata jätnud juriidilisele isikule trahve eelneva hoiatusmääruseta. Samuti suureneb võimaliku trahvi summa 3200 euroni. Trahvi võib määrata ka juriidilise isiku juhatuse liikmele või juhatuseta osaühingu puhul osanikele. Tasub teada, et info tehtud trahvimääruste kohta on avalik nii juriidiliste kui füüsiliste isikute osas.
Trahvi saab määrata korduvalt kuni kohustuse täitmiseni ning registripidajal on õigus otsustada, mitu korda ja kui palju seda teha. Kaalutlusõigus võimaldab trahvi määramisel arvestada ka erinevaid asjaolusid, näiteks kui kaua on tähtaeg üle läinud ning kas seda on juhtunud ka varem.
Kui tähtajast on möödas kolm kuud ning aruannet pole esitatud, võimaldab seadustiku muudatus juriidilise isiku lihtsustatud kustutamist. Tingimusteks on, et ettevõttel pole varasid, ettevõte ei osale pooleliolevas kohtu-, kriminaal- või täitemenetluses ning maksu- ja tolliamet on andnud nõusoleku.
Värske äriregistri seaduse üldine jõustumistähtaeg on 2023. aasta 1. veebruar. Siiski jõustuvad mõningad osad sellest tuleva aasta septembrist ning osa alles 2024. aasta märtsis. Lisaks muutustele aastaaruannete esitamise sunduse osas hakkab äriregister muu hulgas pidama osaühingute osanike nimekirja, kaotatakse osaühingute minimaalse osakapitali nõue ning luuakse võimalus broneerida ärinimi enne ühingu registreerimist.
