Kas algoritm võib otsustada laenu saamise?

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.
Ehkki intressimäärad on üldiselt madalad, ei suuda Eesti väike konkurents neid Euroopaga samal tasemel hoida.

Laenu taotlemisel võib esmase otsuse teha algoritm, kuid kui klient sellise otsusega rahul ei ole, on tal õigus see vaidlustada.

“Kui algoritm otsustab, et sisestatud andmete põhjal ei ole võimalik laenu anda, siis võib otsuse vaidlustada ning nõuda, et inimene selle üle vaataks,” selgitas advokaadibüroo Hedman Partners jurist Silja Hundt.

Klienti tuleb teavitada

Kui automatiseeritud andmetöötluse abil tehakse krediidiandmise otsus, on kliendil õigus teada, kuidas selline otsus tehakse. Isikuandmete kaitse üldmääruse alusel peab ettevõte oma andmekaitsetingimustes tarbijat teavitama automatiseeritud töötlemisest ning üldiselt selgitama, millise loogika alusel algoritm töötab.

Kindlasti peaks klient enne teenuse kasutamist tutvuma andmekaitsetingimustega, et olla informeeritud andmetöötluse viisist ning oma õigustest.

“Tihti aga tarbijad ei tutvu andmekaitsetingimustega ning isegi kui nad seda teevad, on tekst keeruline ning ei aduta ka kasutatava tehnoloogia ulatust või mõju,” tõdes Hundt.

Näiteks laenu andmisest keeldumise otsuse juures võiks ettevõte lihtsas keeles koheselt tarbijale edastada, et tegu oli automaatse otsusega ning tal on õigus see vaidlustada.

Tarbijakäitumise jälgimine

Üldiselt sätestab andmekaitseõigus, et inimesel on õigus sellele, et tema suhtes ei tehtaks üksnes automatiseeritud töötlemisele toetuvat otsust, kui sellel on teda puudutavaid õiguslikke tagajärgi või see avaldab talle samamoodi märkimisväärset mõju.

“Erandina võib automatiseeritud töötlust kasutada, kui see on lubatud seaduse alusel ning selles nähakse ette ka asjakohased meetmed. Samuti on see lubatud kliendiga lepingu sõlmimiseks või selle täitmiseks või kui on antud selgesõnaline nõusolek,” täpsustas Hundt.

E-kaubanduses on palju automatiseeritust

Algoritmidel põhinevat isikuandmetega seotud andmetöötlust kasutatakse kliendi nõusolekul ka tarbijakäitumise jälgimiseks. Seda kasutab sageli e-kaubandus, et kliendi andmeid oleks võimalik profileerida. Tarbija annab selleks tavaliselt nõusoleku kliendikonto avamisel või kliendikaardi taotlemisel.

Hundti sõnul sihitakse sedasi ostuajaloo profileerimise põhjal kliendile pakkumisi. Kui kliendibaasi andmed näitavad, et klient on viimase viie aasta jooksul ostnud kassitoitu, siis võib sellest järeldada, et tal on kass ning edaspidi saadetakse talle kassitoidu ja teiste kassitoodete pakkumisi.

“Kui sa ei soovi selliseid pakkumisi saada, siis anna sellest julgelt ettevõttele teada, kuna oma nõusoleku võib alati tagasi võtta,” märgib Hundt.

Täiendavate küsimuste korral võtke ühendust jurist Silja Hundtiga e-maili teel silja.hundt@hedman.ee.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.