Isikuandmetega seotud nõuete puhul tuleb ettevõttele saata vastavasisuline päring, kuid valmis tuleb olla selleks, et ettevõtja võib küsida isikutuvastust või ei pruugi nõudele üleüldse vastu tulla.
Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) 25. maist muutunud reeglite järgi on ettevõtetel kohustus olla isikuandmete töötlemisel hoolikam ning inimesed on saanud tugevama kontrolli oma andmete üle. Kui õigus isikuandmete ja nende töötlemise eesmärkidega tutvuda on olemas juba varasemalt, siis lisandunud on õigus andmete kustutamisele (right to be forgotten) ja õigus andmete ülekandmisele.
Selleks, et oma õigusi teostada, pole tarvis teha muud, kui saata firmale kiri vastava sooviga. Advokaadibüroo Hedman Partners juristi Silja Hundti sõnul tuleb aga valmis olla ka selleks, et ettevõte võib nõuda isikutuvastust pettuste vältimiseks. Seega tasuks protsessi kiirendamiseks oma nõue näiteks digiallkirjastada.
Kõik õigused pole aga eranditult täidetavad ning ettevõtja ei pruugi kõikide klientide palvetele ühtviisi vastu tulla. Kui võlglased on sattunud nn musta nimekirja ning nad nõuavad määrusele viidates oma andmete kustutamist, siis ettevõtjal võib olla alus sellest keelduda. „Kui tarbijad kasutavad seda õigust selgelt ära oma pattude kustutamiseks, siis on ettevõtetel õigus sellele vastu seista. Kui tarbija palub oma andmete kustutamist ning neid andmeid pole enam vaja lepingu või seadusest tuleneva kohustuse täitmiseks, siis pole ettevõtjal põhjust tarbijale vastu hakata,” selgitas Hundt.
„Kustutamisest keeldumine on lubatud, kuna ettevõtja õigus kaitsta end halva tehingu eest kaalub üles võlgniku õiguse isikuandmete kaitsele. Samas peavad ettevõtted oma isikuandmete töötlemise tingimustes informeerima, kuidas nad isikuandmed kustutavad ning millistel juhtudel säilitatakse andmed õigustatud huvi alusel, nt pettuste või võlgnevuste lahendamiseks,” lisas Hundt.
See on vaid üks õigus
Kuid andmete kustutamine on Hundti sõnul ainult üks õigus paljudest. IKÜM-i järgi on isikul näiteks ka juba varasemalt eksisteerinud õigus oma andmetega tutvuda ja õigus nõuda andmete parandamist. Samuti võib inimene ettevõtte käest küsida, kellele tema isikuandmeid edastatakse ning kuidas tema isikuandmeid kaitstakse.
“Lisandunud on õigus nõuda oma andmete ülekandmist, mis tähendab, et ettevõtja peab inimesele saatma isikuandmed struktureeritud, üldkasutatavas vormingus ning masinloetaval kujul. Sellised andmed võib nõuda lasta edastada ka otse teisele teenusepakkujale,” rääkis Hundt ja selgitas, et sellised andmed võivad olla ka näiteks elektri tarbimise ajalugu, ostuajalugu kaupluses või nutirakendusse tekkinud andmed rakenduse kasutaja tegevuste kohta.
Täiendavate küsimuste korral võtke ühendust jurist Silja Hundtiga e-maili teel silja.hundt@hedman.ee.
