Hedman Partners: Äri ja Õigus

Töölepingu ülesütlemine katseajal – mida peaks tööandja kindlasti silmas pidama?

Kuigi meedias räägitakse pidevalt tööjõupuudusest ja täitmata töökohtade arvu kasvust, ei ole siiski harv juhus, kui töösuhte varases staadiumis ilmneb, et värvatud töötaja siiski ei sobi töökohale. Tööandjal on võimalik tööleping katseajal üles öelda, kuid seejuures on mõningad nüansid, millele tähelepanu pöörata.

Töösuhte lõpetamiseks vali õige alus

Katseaja eesmärgiks on võimaldada tööandjal hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel. Kui selgub, et see nii ei ole, siis on tööandjal võimalik tööleping üles öelda. Tööandja peab aga veenduma, et töölepingu ülesütlemise põhjus on katseaja eesmärgiga kooskõlas. Seega juhul, kui töölepingu ülesütlemiseks esineb mõni muu alus, siis ei saa ka katseajal oleva töötaja töölepingut üles öelda tuginedes katseajale.

Kui nii siiski teha, on ülesütlemine tühine ning töötajal on eeldus ülesütlemine edukalt vaidlustada.

Ülesütlemist tuleb põhjendada

Lisaks sellele, et tööandja saab töölepingu üles öelda vaid kindlatel alustel, peab tööandja ka töölepingu ülesütlemist põhjendama. See ei ole eripärane vaid katseajal töölepingu ülesütlemisele, vaid kohaldub igal juhul, kui tööandja soovib töölepingu üles öelda. Põhjendus olgu põhjalik ning illustreeritud konkreetsete faktide ja näidetega. Põhjenduste detailsus ja selgus ning asjakohase tõendusmaterjali olemasolu aitab vähendada riski, et töötaja vaidlustab ülesütlemise töövaidluskomisjonis edukalt.

Ülesütlemine on lihtsam

Katseajal töölepingu ülesütlemine on kiirem. Kui üldiselt on töölepingu korralise ülesütlemise tähtajaks 30 kalendripäeva ning see võimalus on ainult töötajal, siis katseajal võib nii töötaja kui tööandja töölepingu üles öelda 15-kalendripäevase etteteatamisega. Siinjuures tuleb tähelepanu pöörata asjaolule, et 15-kalendripäevase etteteatamisega on võimalik tööleping üles öelda veel ka katseaja viimasel päeval. Samas tuleb arvestada, et tööleping ei lõppe katseaja viimasel päeval, vaid 15 kalendripäeva möödudes.

Kui tööandja soovib aga töölepingu lõpetada etteteatamistähtaega järgimata, siis on tööandja kohustatud maksma töötajale hüvitist iga vähem ette teatatud päeva eest töötaja kalendripäeva keskmise töötasu ulatuses.

Kui töötajaga on kokku lepitud konkurentsipiirangus, mis kehtib ka pärast töösuhte lõppu, siis selline kokkulepe ei lõppe automaatselt töölepingu lõppemisega. Kui tööandja ei soovi konkurentsipiirangut kohaldada, siis saab ta selle igal ajal 30 kalendripäevase etteteatamisega üles öelda.

Vastav selgesõnaline avaldus võib sisalduda kas töölepingu ülesütlemise avalduses või eraldi dokumendis. Kui konkurentsipiirangut üles ei öelda, on töötaja kohustatud seda järgima ja tööandja on kohustatud maksma töötajale piirangu järgimise eest kompensatsiooni. Seega on töölepingu ülesütlemisel oluline mõelda ka konkurentsipiirangu jätkumise vajadusele.

Nõuandeks tööandjale juhuks, kui peaks ilmnema, et töötaja ei sobi töökohale, on töölepingu ülesütlemisega mitte hilineda, vaid kasutada võimalust tööleping lihtsustatud korras katseajal üles öelda. Katseaja lõppemise järgselt on tööandjal oluliselt keerulisem ebasobivate oskustega töötajast vabaneda.

Täiendavate küsimuste korral võtke ühendust vandeadvokaadi abi Kristel Tael-Samega e-maili teel kristel.tael@hedman.ee.

Märksõnad: , ,

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.