Tänapäeva ühiskonna ja inimeste üheks tunnuseks on pidevalt omavahel ühenduses olemine.

Tänu internetile ja nutiseadmetele pole me kunagi päriselt offline, vaid alati kõigest ühe sõnumi või telefonikõne kaugusel. Nagu iga uue asjaga, on ka sel nähtusel oma varjukülg – üha enam tööandjaid ootavad, et nende töötajad oleksid saadaval ka väljaspool tööaega. See on kaasa toonud tööaja kui sellise ähmaseks muutumise, mis omakorda tähendab, et töö- ja eraelu lahus hoidmine on keerulisem kui varem.

Lisatööl peab olema kindel eesmärk

Rutiini sattunud inimene võib ühel hetkel avastada, et teeb tööl rohkem kui vaja lihtsalt harjumusest, mitte kindla eesmärgiga. Karjääri ehitades pole selles midagi halba, kui oledki valmis suurema koormusega töötama ja tegema rohkem kui ette nähtud. Alati tuleks siiski mõelda sellele, millist eesmärki lisatöö tegemine sinu jaoks täidab.

Kas see, et oled alati ülemuse soovidele vastu tulnud ja kõikide lisakohustustega nõus olnud, tasub tulevikus kindlasti ära? Kui oled juba pikemat aega sellise mõtteviisiga tööd rüganud, ent tulemusi näha pole, siis ehk on aeg oma prioriteedid üle vaadata või mõelda otse ülemuse poole pöördumist ja palga- või ametikõrgenduse küsimist.

Pane paika tööaeg

Internet on maailma justkui omavahel ühendanud ja teinud 24/7 suhtlemise (ja töötamise) võimalikuks. See aga ei tähenda, et sina peaksid alati “tööl” olema. Kui leiad end tihti õhtuti tööasjadega tegelemast, sest oled seda harjunud tegema, siis tasuks teha kiire arvutus oma tegeliku tööaja ja -tasu osas ning mõelda, kas üks ikka õigustab teist. Veel halvem on asi juhul, kui tööandja on hakanud sinult juba pidevat olemasolu ootama, ent ei väärtusta seda vastavalt.

Kõige lihtsam on muidugi töötelefon või -kirjakast peale ametliku tööaja lõppu kinni panna ning vaadata, kas see hakkab sinu töö tulemuslikkust või tööandja hoiakuid ka päriselt mõjutama. Vahel võib hoopis töötaja olla see, kes arvab, et peab pidevalt olemas olema, kuigi tööandja seda talt ei oota.

Sea paika prioriteedid

Sarnaselt esimesele nõuandele võib rutiini sattunud inimene leida, et ei tea enam, miks ta oma tööd teeb. Jah, leib on vaja lauale tuua, aga kui töö pole asi, mis sind elus kõige õnnelikumaks teeb, siis kas kuidagi oleks võimalik töövälist aega efektiivsemalt ära kasutada?

Paljude inimeste jaoks on prioriteediks pere, kuid kui ka peale tööpäeva lõppu tuleb tegeleda hiliste e-kirjade või töökõnedega, on pere tegelikult prioriteet ainult inimese mõtetes ja sõnades, mitte tegudes. Võta aega iseendale keskendumiseks ja pane tähtsuse järjekorras paika asjad, mis sulle kõige olulisemad on.

Kusjuures pole midagi valesti, kui esikohal ongi raha teenimine ja töö, et näiteks oma perele tulevikku kindlustada. Kuid vähemalt tead nüüd, miks sa seda teed, ja loodetavasti aitab see eesmärgini kiiremini jõuda.