CV-Online viis hiljuti töötajate seas läbi uuringu tööandja brändingu kohta. Teatavasti on turundus ja enese müük tänapäeval ka värbamises üha olulisemaks muutuv faktor.
Seda eriti Eestis, kus tööturul on puudust pigem töötajatest kui töökohtadest ning ettevõtted on kogenud töötajate meelitamises tihedas konkurentsis. CV-Online viis läbi uuringu tegevjuhtide, värbajate ja HR-inimeste seas, et selgitada, kuidas nad brändingut mõistavad ja mida see tänasel päeval ettevõtete jaoks tähendab.
Mis on tööandja bränding?
Küsitluses uuriti, millistes tegevustes tööandjate ja teiste töötajate arvates tööandja bränding nende ettevõttes väljendub. Kuna tegemist on väga laia teemaga, olid ka vastused väga mitmekesised. Populaarsete tegevustena nimetati töökuulutusi, värbamiskampaaniat ja tegevusi sotsiaalmeedias. Samuti nimetasid pooled vastanutest oma firma tegevustena väärtuspakkumise sõnastamise ja tööandja loo valmis tegemise, kui osa firma brändingust.
Kuigi kõige enam väljendub töötajate ja tööandjate arvates bränding just töökuulutuste näol, on vastustest selge, et vähemalt firma juhtivamatel positsioonidel töötavad inimesed mõistavad üpris põhjalikult seda, et bränding pole lihtsalt sõnakõlks ja paar tunnuslauset kuulutuses, vaid midagi, millega tuleb pidevalt tegeleda ja mis on oluline firma osa. Kolmandik vastanutest kinnitasid, et nende ettevõttes on näiteks loodud tööandja brändingu tegevuskava. Samuti toodi välja brändingu video ja stiiliraamatu loomist või olemasolu.
Milline on brändingu kasu ettevõtte jaoks?
Ärimaailmas ei ole mõtet tegeleda asjadega, millest pole ettevõttele või tarbijale reaalset kasu. Seepärast küsiti uuringus inimestelt, kas nende nägemuse järgi on eelnimetatud tegevustest ka reaalset kasu firma maine ja brändingu parandamisel. Valdav enamus (94%) andis küsimusele jaatava vastuse, mis näitab, et vähemalt juhtivatel positsioonidel olevad töötajad tajuvad seda, et brändinguga tegelemine on oluline osa firma tegevustest.
Täpsemalt toodi välja näiteks seda, et värbamisel on tänu brändingule firma saanud rohkem kandidaate ning vabad kohad on paremini täidetud. “Kuna oleme selle teemaga hetkel tegelemas, siis näeme, et iga teadlikult läbimõeldud ja ellu viidud samm aitab meid tööandjana paremini eristada,” vastas teine osaleja. Samas leidus ka neid, kes veel brändinguga nii aktiivselt pole tegelenud, kuid mõistavad selle olulisust: “Vaja on selgelt teha rohkem, õnneks on kava ja tugi olemas,” ütles kolmas uuringus osalenu.
Bränding ei ole ja ei saagi olla midagi käega katsutavat, mistõttu on keeruline selle olulisust ja selle tugevdamiseks suunatud tegevuste mõju ka mõõta. Kõige paremal juhul kajastub brändingusse investeeritud ressurss kõrgemas käibes või kandideerimiste hulgas, kuid tuleb mõista, et tegu on pikaajalise protsessiga – mainekujundamisega – mis kestab pidevalt ega lõpe kunagi.
