Tööturule sisenedes ei tea me sageli, mida paljud ametid endast tegelikult kujutavad, missugust palka makstakse ja kui nõutud mõni eriala tööturul reaalselt on.

Ühe “kindla” valikuna soovitatakse noortele sageli tarkvaraarendaja ametit, kuna tegu on IT-valdkonnaga, kus vajadus töökäte järele on kiirelt kasvanud ja aastaid on tarkvaraarendajatele reeglina kõrget palka makstud.

Töökuulutusi sirvides võib saada ülevaate küll sellest, millised on tööandjate soovid ja eeldused, ent sageli on kuulutuste juurest puudu palganumbrid.

Eestis on palganumber avalikult välja toodud umbes 30%-l tööpakkumistel. Lõunanaabrite tööotsijatel on siinkohal suur eelis, kuna Lätis on tööandjatel seadusest tulenev kohustus tuua kõikidel tööpakkumistel välja ka pakutav palgavahemik.  

Kui palju teenib Eestis tarkvaraarendaja ja miks on palganumber just selline?

Palgainfo Agentuuri ja Eesti suurima tööportaali CVKeskus.ee koostöös korraldatud tööturu-uuringust selgub, et tarkvaraarendaja brutotöötasu Eestis on 2853 eurot.

See on antud ametikoha palgamediaan, millest pooled töötajad teenivad rohkem ja pooled vähem. Loomulikult on suured palgaerinevused kogemuste lõikes ja ka IT-sektoris tuleb kogemuste puudumisel alustada märksa madalama töötasuga. 

Võrdluseks meie lõunanaabrite värbamisekspertide hinnangul ei jää Läti tarkvaraarendajate palgad meist väga kaugele ja seal teenitakse umbes 2450 eurot.

CVKeskus.ee värbamisspetsialist Brita Jakobson leiab, et kui teenid täna Eestis tarkvaraarendajana alla 2500 euro, siis tasub sellest kindlasti märku anda ja ta leiab Sulle uue „kodu“.

Näide: Sedasi elab ära keskmist tarkvaraarendaja palka teeniv inimene.

Mis on tarkvaraarendaja palganumbri taga ja kuidas sellise palgaga rahul ollakse?

CVKeskus.ee küsimustele vastas tuntud Eesti tarkvaraarenduse ettevõtte Helmese personalijuht Kaire Kaljuste, kes tõi välja, milline on tööturul hetkeseis tarkvaraarendajate osas ja miks on nende palk just selline nagu on.

Palganumbrist rääkides vastas Kaire Kaljuste: “Põhjus on lihtne – nõudlus ületab pakkumise. Kui midagi on defitsiidis, hakatakse turumajanduse tingimustes vajaliku kätte saamiseks rohkem maksma.”

Tarkvaraarendajate hoogsast palgakasvust rääkides tõi ta põhjuseks üleostmise. “Uuringud näitavad, et eelmine aasta oli tööle asuvate töötajate palk keskmiselt 10% kõrgem kui sama töö tegijatel, kuid juba aastaid seal ettevõttes töötanutel,” sõnas Kaire Kaljuste.

Kuigi tarkvaraarendajate keskmine palganumber on Eestis oluliselt üle keskmise, siis Kaire Kaljuste sõnul on tegelikult mitmekordsed vahed tipptaseme ja alustavate spetsialistide töötasude vahel.

“Julgen arvata, et palga osas ei ole rahulolematuseks just väga palju põhjuseid. Hinnatud ja kõrgtasemel arendajate sissetulekud on soliidsed ning nad teavad oma hinda ja küsivad seda julgelt,” kommenteeris ta.

Kaire Kaljuste toob välja, et tõenäoliselt on oma palgaga rahulolematuid inimesi just kesktaseme spetsialistide seas. “Selles töötajate grupis on meie kogemusel enim neid, kes käivad erinevate tööandjate pakkumisi saades n-ö šoppamas.”

Palgainfo Agentuuri juht ja analüütik Kadri Seeder lisab, et IT-sektori töötajad teenivad täna keskmiselt 81% oma oodatud palgast. „Tarkvaraarendajad sooviks kätte teenida 2700 eurot (mediaan), mis brutotöötasuna on 3501 eurot.“

„Lisaks on üle poolte (58%) tarkvaraarendajate põhipalk aasta jooksul tõusnud ja paljudel isegi rohkem kui 20%. Tarkvaraarendajad on aga oma palgaga ka märksa enam rahul. Nimelt kui kõigist töötajate küsitlusele vastajatest on oma töötasuga rahul veidi üle kolmandiku (37%), siis tarkvaraarendajatest kaks kolmandikku (68%),“ lisab Kadri Seeder.

Kui nõutud on tarkvaraarendajad praegu Eesti tööturul?

Kui noortele soovitatakse nii meedias avaldatud arvamuslugudes kui ka vanemate poolt just IT-valdkonnaga seotud erialasid, kuna nende järele on nõudlus, siis tarkvaraarendajate puhul peab see hetkel paika küll. Helmese kogemusel on tööturul spetsialistide leidmise osas üsna keeruline seis.

“Keeruline, kuid mitte lootusetu. See tähendab, et igapäevaselt tuleb värvates rohkem pingutada kui eelmistel perioodidel, vabad töökohad täituvad aeglasemalt ja kandidaatide ligimeelitamiseks tuleb olla järjest osavam,” vastas Kaire Kaljuste.

Palga osas on Kaire Kaljuste sõnul kandidaatide ootused töötasule enamasti ootuspärased ja vastavad hetkel kehtivatele turu tasemetele, kuid enamikel kordadel siiski keskmisest kõrgemale palgatasemele. “Seega tuleb uusi spetsialiste majja tuues arvestada, et võrreldes olemasolevate töötajatega tuleb aeg-ajalt n-ö investeerida ja maksta natuke kõrgemat püsitasu. Majasiseselt tasandame seda hiljem boonuste reguleerimisega.”

Ka CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt kinnitab nõudlust IT-sektori spetsialistide järele ja ütleb, et tööpakkumiste arvu kasv ei näi vaibuvat. „Viimasel ajal on tööturul eriti kõrgelt hinnas just tehisintellekti ja masinõppega seotud oskused, mida uuringute järgi omavad heal tasemel vaid 14% digitalentidest üle maailma.“

Lisaks toob Henry Auväärt välja, et Eesti ihaldusväärseimate tööandjate sekka kerkib aasta-aastalt üha enam ettevõtteid, kus saab töötada just IT-sektori ametikohtadel. „Seega on huvi IT-sektoris töötada suur ja ka Helmes on valitud üheks Eesti ihaldusväärseimaks tööandjaks keskmise suurusega ettevõtete seas.“

„Hiljutine tööturu-uuring näitas, et tööandjat valides on ettevõtte väärtustel ja juhtide usaldusväärsusel väga vastutusrikas roll – enam kui kaks kolmandikku IT-spetsialistidest leidis, et juhtide sõnad ja teod peavad olema kooskõlas,“ lisas Henry Auväärt.

Tarkvaraarendajatel on praegu tööturul kuldne aeg

Töötasu ei ole enam ainuke asi, mida kandidaadid ettevõtete juures hindavad.

“Hea töötasu on muutumas pigem samaväärseks hügieenifaktoriks nagu meeldiv töökeskkond ja erinevad täiendavad hüved. Enim oodatakse hoopis arenguvõimalusi ning sisukat ja väärtust loovat tööd, soovitakse jätta jälg ja olla osa millestki suuremast,” selgitas Helmese personalijuht Kaire Kaljuste.

Viimaste aastate jooksul on Kaire Kaljuste sõnul suurimateks muutusteks ülespoole liikuvad töötasud ja töötajate suurenenud liikumine erinevate tööandjate vahel, seda eriti just kesktaseme spetsialistide hulgas.

“Praegusel ajal kasvavad võimalused liikuda tööturul muretult ühest ettevõttest teise ja otsida uusi huvitavaid väljakutseid. Headel spetsialistidel on võimalik katsetada erinevaid IT ettevõtteid ja erinevaid töövorme, riskid tööd kaotada on madalad. On nende aeg!”