Kui tervisekriisist tulenevalt pidid kevadel paljud tööandjad oma värbamisplaanid n-ö sundpuhkusele saatma, siis viimastel kuudel on tööturg näidanud väga jõulisi märke taastumisest. Millistes sektorites on tööpakkumiste arvud kiirelt kasvamas ja keda on tööandjad otsimas?

Tööandjad avaldasid augustikuu esimestel nädalatel Eesti suurimas tööportaalis CVKeskus.ee lausa 110% rohkem tööpakkumisi kui tervisekriisi alguses, aprillikuus. 

Ka uuringud kinnitavad, et organisatsioonid näevad võimalusi lisajõudu värvata — Palgainfo Agentuuri ja CVKeskus.ee poolt tööandjate seas läbi viidud küsitlusest selgus, et pea pooled ettevõtetest (43%) plaanivad lähikuudel töötajaid palgata. 

Kõige stabiilsem seis on tööturul olnud haridus- ja tervishoiusektoris, kus tööpakkumiste arv polegi langustrendi näidanud ning tööandjad avaldavad mainitud valdkondades isegi rohkem tööpakkumisi kui eelmisel aastal samal ajal. Ka turundusvaldkonnas ja ehituses (sh kinnisvarasektor) on tööpakkumiste arvud kiirelt taastunud kriisieelsele tasemele.

Lisaks on tööandjate värbamisplaanid hoo sisse saanud ka toitlustuses ja klienditeeninduses, kus avaldati juulikuus pea kolm korda rohkem tööpakkumisi kui tervisekriisi alguses. Veel on vähemalt kahekordistunud müügi- , assisteerimis-, korrakaitse- ja tööstus- ning tootmisvaldkonna tööpakkumiste arv. 

Kiirelt suureneb ka turismisektori töökuulutuste hulk, kuid tervisekriisist tuleneva suurema languse tõttu on taastumine märgatavamalt aeglasem kui teistes valdkondades.

Heida Sinagi pilk uutele võimalustele Sinu valdkonnas siit!

Mida tegi tervisekriis palkadega? 

Vaatamata kevadel puhkenud tervisekriisile, kasvas aprillikuu brutotöötasu mediaan eelmise aasta sama ajaga võrreldes 5%, näitab Palgainfo Agentuuri ja CVKeskus.ee tööturu-uuring, kus koguti palgaandmeid rohkem kui 43 000 töötaja kohta. Tõenäoliselt aitasid riigi toetusmeetmed säilitada palgakasvu ja hoida seeläbi palgaturgu stabiilsena.

Kui aasta tagasi oli brutotöötasu mediaan 1425 eurot, siis selle aasta kevadel oli see 71 euro võrra suurem ehk 1496 eurot. Aastaid nähtud kiire palgakasv on siiski selgelt aeglustunud, näiteks möödunud aastal (2019. aasta kevadel) oli palgakasv üle kahe korra suurem — 153 eurot. 

Ametirühmade lõikes asendus palgakasv langusega lihttöölistel (–2,8%), valdkonna- ja projektijuhtidel (–2,2%) ning mootorisõidukijuhtidel (–1,6%). Töötasu kasv jätkus aga põhiliselt juhtivatel töökohtadel (+7,4%), seadme- ja masinaoperaatoritel (+6,4%) ja ka tippspetsialistidel (+5,7%). 

Ka tööportaali CVKeskus.ee statistika näitab, et tippspetsialistidele suunatud tööpakkumised pidasid tervisekriisile selgelt paremini vastu, mis tõestab, et suurt lisandväärtust loovad tööd on tööturul kõrgelt hinnas.

Missugused on tööandjate palgaplaanid?

Palgainfo Agentuuri ja CVKeskus.ee tööandjate küsitlus näitas, et suurem osa (70%) tööandjaid ei kavatse palkasid muuta ja 9% plaanib taastada endise palgataseme. 5% vastanuist planeerib palgatõusu ning vaid 3% tööandjatest soovivad töötasu alandada.

Kaugtöö pole kuhugi kadunud

Tööinimestele, kellele hakkas kodukontoris meeldima, on heaks uudiseks see, et rohkem kui pooled (56%) tööandjatest plaanivad kaugtööga jätkata. Enne tervisekriisi pakkus kodukontoris töötamist vähem kui neljandik (23%) tööandjatest. Ka CVKeskus.ee töötajate küsitlus näitab, et paindlikum töökorraldus on tulnud, et jääda — kuus töötajat kümnest sooviks edaspidi töötada varasemast rohkem kodukontorist.

Seega on eriolukord loonud paremaid võimalusi inimestele, kes ei soovi igapäevaselt töö ja kodu vahet pendeldada. Isegi pea iga neljas ettevõte, kus kaugtöö tegemist varem ei rakendatud, kavatseb jätkata paindlikuma töökorralduse pakkumist.

CVKeskus.ee turundusjuhi Henry Auväärti sõnul on kaugtöö võimaldamisel tööandja jaoks mitmeid plusse: töötajate tervena hoidmine, tööandja hea maine kujundamine ning tööturu ootustele vastamine aitab jääda ka talentidele silma.

“Lisaks kinnitavad viimased uuringud, et töötaja, kelle kohalolekut ei kontrollita, teeb tööd meelsamini, ning suurem vastutus ja vabadus parandab töö tulemuslikkust.”

“Tööandjate küsitlemisel näeme, et kaugtöö pakkumist takistab kõige sagedamini see, et pole harjutud ettevõttes sellisel viisil tööd tegema. Kardetakse ka, et kodukontori võimaluse pakkumine nõuab suuri tehnoloogilisi investeeringuid,” kommenteeris tööandjate hoiakuid Henry Auväärt, kuid lisas kohe, et üha rohkem tööandjaid toob juba julgelt ka tööpakkumistel välja, et tööga kaasneb võimalus teha aeg-ajalt kaugtööd.

Eesti suurimas tööportaalis CVKeskus.ee on kaugtöö võimalusega tööpakkumised tähistatud eraldi ikooniga ja leitavad siit!