Ülemaailmse pandeemia tõttu majanduse valdkonda ümbritsevate süngete ennustuste valguses võib tunduda, et praegu ei ole tingimata just parim aeg palgatõusu küsimiseks.

Teisalt tuleb arvesse võtta, et maailm ei ole seisma jäänud, tööd tehakse ikka ja raha kulutatakse endiselt. Lisaks on kriis mõjunud ettevõtetele väga erinevalt ja kaotajate kõrval leidub ka võitjaid. Hiljutine CVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri poolt korraldatud tööandjate küsitlus näitas, et rohkem kui pooltes organisatsioonides soovitakse järgmise kuue kuu jooksul säilitada töötajate praegune palgatase. Samas on igas viiendas ettevõttes siiski plaan ka palkasid tõsta.

Kui Sinulgi on plaan lähiajal palka juurde küsida, siis enne kui oma soovitud palganumbriga ülemuse laua juurde marsid, tasub oma argumendid põhjalikult läbi mõelda.

Läbirääkimiste küsimus

Palgatõusu-vestlus ei ole tavaline jutuajamine, kus töötaja teeb ülemusele ettepaneku ja ülemus hetkega “jah” või “ei” vastab. Sisuliselt on tegu klassikalise läbirääkimisega, kus mõlemad pooled üritavad teiselt midagi välja kaubelda.

Töötaja puhul on selleks enamasti kõrgem palganumber, aga ka näiteks võimalus töötada kodust või paindlikuma graafiku alusel. Tööandja sooviks jällegi tõenäoliselt, et töötaja ei küsiks palka juurde või siis tahab väga häid põhjendusi, miks töötaja rohkem tasu väärib.

Väga oluline aspekt palgaläbirääkimiste juures on ka ajastus. Kui äsja koondati ettevõttes hulk töötajaid, siis tõenäoliselt ei lähe firmal just kõige paremini. Teisalt võib see aga näidata, et sind väärtustatakse teistest rohkem ning see võib olla üks su argumentidest.

Oma ülemust ja ettevõtet tunned aga kõige paremini sina ise ning õiget aega ega kohta ei saa keegi teine sulle ette öelda.

Põhjenda oma soov kõigepealt endale ära

Just põhjendamine on palgaläbirääkimiste juures kõige olulisem. Alustada võiks endalt “miks” küsimuse esitamisega: “Miks ma kõrgemat palka väärin?”

Tee endale selgeks, mis on sinu tugevad küljed, mis on need omadused, mis sind teistest töötajatest eristavad. Pea meeles, et ka sama ametiposti peal töötavad inimesed võivad teenida üpris erinevaid summasid – vahe võib olla lihtsalt selles, et üks julges palka juurde küsida, teine mitte.

Näiteks võib firmas juba pikemalt töötanud inimene rõhuda oma kogemusele, tuues sealjuures välja, et ta on suutnud seni aja ja uute tehnoloogiate ning lahendustega edukalt kaasas käia ning oskab seeläbi ka oma kogemusele toetudes ehk selliseid lahendusi välja pakkuda, mida lühema tööstaažiga töötajad ei pruugi osata teha.

Igaüks peab muidugi oma põhjendused ise leidma. Kindlasti tasub olla pigem enesekindlam kui tagasihoidlik – kui sina ei usu, et sa palgatõusu väärid, siis miks peaks seda tegema tööandja?

Ainult ilusatest sõnadest ei piisa

Kui oled palgakõrgendust põhjendavad argumendid endale selgeks teinud, siis enne ülemuse ukse taha tormamist tasub veel korra mõelda. Tõenäoliselt võib paljusid sinu argumente ja põhjendusi tuua välja ka mõni teine töötaja ja seetõttu ei või need tänaste majandusväljavaadete juures piisavalt veenvana kõlada.

Seetõttu tasuks mõelda ka selgete näidete või isegi lugude peale, mis sinu väiteid toetaks. Äkki on sul tuua välja mõni projekt, mis eriti hästi välja tuli? Või oled teistele töötajatele hea mentor olnud, kuigi see ei kuulu su tööülesannete hulka? Sellised näited toetavad su argumente ning mis kõige olulisem – neile on pagana raske vastu vaielda.

Ära karda küsida rohkem, kuid ole valmis järele andma

Kui juba palka juurde küsima minna, siis julgelt. Vähemalt nii ütleb läbirääkimiste psühholoogia. Kui inimene küsib kõigepealt juurde 5%, siis tööandjal on lihtsam sealt veidi maha kaubelda, samas kui 10% lisa küsides võib tööandja rohkem alla kaubelda, aga lõplik summa võib ikkagi suuremaks jääda.

Kindlasti tasub enne läbirääkimisi tutvuda ka konkureerivate ettevõtete ja teiste sarnaste ametikohtade palgatasemetega. Kõige parema ülevaate saad loomulikult hetkel avaldatud tööpakkumistelt.

Muidugi tasub endale selgeks teha ka see, et sinu soovile võib tulla kindel “ei” ja sellega võib tööandja kohtumise lõppenuks pidada. Seetõttu tasub mõelda välja ka tagavaraplaan – kui täna pole palgatõusuks sobilik aeg, siis äkki räägime kuu-kahe pärast uuesti?

Samuti näitavad uuringud, et tegelikult ei ole palganumber inimeste jaoks töökoha juures kõige olulisem. Ehk on ülemus nõus hoopis tööaja ja -koha osas järeleandmisi tegema, isegi kui palk peab hetkel samaks jääma?