Pangandussektoris töötamine on läbi ajaloo tundunud põnev, šikk ja tasuv. Kuigi viimastel aastatel on kiirelt kasvavad IT-sektori ettevõtted pakkunud töötajate meelitamisel üha suuremat konkurentsi, ei ole ka pangad paigal seisnud, vaid suurendanud oma võimalusi pakkuda väljakutseid paljudele talentidele. 

Eesti suurima tööportaali CVKeskus.ee poolt igal aastal läbi viidav ihaldusväärseimate tööandjate uuring näitab, et pangandusettevõtted ei ole töövõtjate südametest mitte kuhugi kadunud, vaid pigem teevad isegi tugevat comeback’i. 

Nii näiteks ongi eestimaalaste poolt armastatud tööandjate kümnendi TOP 35 edetabelisse jõudnud sellised nimed nagu Swedbank, LHV ja SEB Pank. Samuti pakuvad tugevat konkurentsi töötajate südamete võitmise nimel ka paljud teised valdkonna tipptegijad nagu Luminor, Coop Pank ja Nordea.

Selleks, et avada pisut panganduses töötamise tagamaid, otsustaski CVKeskus.ee uurida, kuidas pangandussektori tööandjate personaliosakonnas töö käib, mida töötajate hoidmise nimel tehakse ja mis hüvesid pakutakse. Veelgi enam, kui palju siis panganduses ikkagi raha liigub? 

Räägime rahast

Statistikaameti andmetel on finants- ja kindlustustegevuses keskmine brutokuupalk 2389 eurot, mida on tervelt 66% rohkem kui keskmiselt kõikide tegevusalade lõikes. Finantssektori palgataset ületab Eestis ainult info- ja sidevaldkonna palgatase, kus keskmine pakutav brutokuupalk on 2545 eurot.

Positiivse märgina jätkasid finantsvaldkonna palgad ilusat kasvu ka keerulisel 2020. aastal, kerkides III kvartalis Statistikaameti andmetel 5,9%, mis on tunduvalt kiirem kasv kui kõikide tegevusalade lõikes keskmiselt (+ 3,2%) ja peegeldab seega ka antud sektori konkurentsivõimelisust tänasel tööturul.

Millega pangad töötajaid meelitavad ja kuidas neid hoiavad?

Viimasele kümnendile tagasi vaadates võib täheldada, et tööandjate väärtuspakkumised on ajas muutunud ja liikunud esialgu ehk rohkem materiaalsete väärtuste (tööga kaasnevad hüved, soodustused, vaba aja veetmise võimalused) juurest edasi nn pehmemate väärtuste juurde.

“See kõlab lihtsasti, kuid ettevõttel tuleb tõepoolest osata oma töötajaid kuulata ja mõista,” rääkis LHV personalijuht Liisa Põldma. 

“Tunne, et sinust hoolitakse ja et sinu arvamus on oluline, ületab pika puuga kõik muud materiaalsed hüved. Meie töötajad on meie suurim vara ja meie jaoks on oluline, et tööle tullakse rõõmuga ja hea enesetundega.

Viimastel aastatel on materiaalsed hüved asendunud vaimsete väärtuspakkumistega. Töötajad hindavad kõrgelt seda, kui tööandjad suudavad ettevõtte unistused ja eesmärgid kombineerida töötaja isiklike unistuste ja eesmärkidega,” ütles Liisa Põldma.

Oluliseks on muutunud tervisega seotud hüved, paindlik tööaeg ning tugev juhtimiskultuur

Swedbanki personalijuht Ülle Matt rääkis, et kuigi tee, kohv ja massaaž on endiselt TOP 5 hüvede hulgas, siis täna vaadatakse neid juba n-ö hügieenifaktoritena.

”Palju olulisemale kohale on töötajate hulgas tõusnud erinevad tervise- ja tööheaoluga seotud tegevused ja soodustused. Lisaks spordi ja liikumise toetamisele väärtustavad inimesed vaimse tervise ja isikliku arenguga seotud koolitusi ja nõustamisi. Samuti väärtustatakse töö- ja isikliku elu tasakaalu pakkuvat keskkonda – kaugtöö võimalust ja paindlikkust töösuhetes,” rääkis Ülle Matt.

Mõistagi võiksid kõik tööandja poolt pakutavad hüved käia kaasas ka töötajaid toetava organisatsioonisisese kultuuriga. Hüvedest ja organisatsiooni kultuurist rääkides tõi Ülle Matt oma kogemuse põhjal välja, et ainult hästi koostatud motivatsioonipaketist ei piisa, kui seda pole loodud hingega.

“Inimene tahab tunda, et ta saab teha oma võimetekohast tööd, tema panust märgatakse ja väärtustatakse. Inimesed hindavad ja otsivad hooliva kultuuriga töökeskkondi, kus hoolimine ei kajastuks vaid soodustustes.

Minu kogemuse põhjal on ka ümber saamas aeg, mil räägiti vaid heast juhtimiskultuurist – täna kuulavad tööotsijad ka seda, millised on kolleegid ja kas meeskonnas on hea tööatmosfäär. Ehk et hooliv töökeskkond ja hea tööalane atmosfäär on tänaste tööotsijate unistuste tööandja iseloomustajaks,” sõnas Ülle Matt.

Juhtimiskultuuri olulisust rõhutas töötajate hoidmisest rääkides ka SEB personalijuht Margit Pugal, kes tõi välja, et keskmine tööstaaž on SEBis praegu 14 aastat. 

“Oleme alati pidanud töötajate hoidmist tähtsaks ning pöörame sellele suurt tähelepanu, mistõttu on meile oluline jätkusuutlikult tegeleda juhtide arendamisega, kuna juhi roll mängib töötaja rahulolus suurt osa,” ütles Margit Pugal. 

Väärtuspakkumise puhul on oluline, et see ka ajaga kaasas käiks – see, mis viis aastat tagasi võis tunduda imefaktorina, võib täna olla juba täiesti iseenesestmõistetav. SEBis üritatakse Margit Pugali sõnul väärtuspakkumisse igal aastal midagi juurde lisada.

“Näiteks möödunud aastal lisandus meie hüvede hulka tervisekindlustus kõikidele töötajatele, mida on väga positiivselt vastu võetud,“ mainis Margit Pugal.

Pangad panustavad töötajate arengusse

Pangandussektori tööandjatega rääkides jääb kohe kõrva, et väga oluliseks peetakse oma töötajate arengut. Mis saaks olla veel parem kui see, et ettevõttele on oluline, et ka pärast pikki aastaid paneks tehtav töö inimesel ikka silmad särama?

SEB personali ja koolituse divisjoni direktori Margit Pugali sõnul on nende jaoks oluline, et töötaja oleks oma arenguperspektiividest teadlik.

“SEB Panga töös on vaieldamatult hea valik väljakutseid nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt. Lisaks võimaldame oma töötajatel arendada oma silmaringi läbi erinevate projektide ja pangasiseste tööampsude teistes osakondades,” rääkis Margit Pugal.

LHV personalijuht Liisa Põldma leidis samuti, et võimalustest asju päriselt ära teha pangas puudu ei jää. 

“Me oleme piisavalt suured, et teha parimat panka ja sealjuures piisavalt väiksed ja kompaktsed, et igaühe arvamust kuulda võtta. Meie inimesed hindavad kõige enam seda, et nad saavad ise otsustada, ise mõelda ja ise asjad päriselt ka ära teha. Ja see on igal tasandil nii, sest meil ei ole tugevat hierarhiat juhtimiskultuuris,” rääkis enesekindlalt Liisa Põldma.

Ka Swedbankis on töötajatele pakutav väärtuspakkumine põhjalikult läbi mõeldud, ütles Swedbanki personalijuht Ülle Matt. 

“Kuigi oleme suur ettevõte, ca 2600 töötajaga, soovime, et inimene tunneks individuaalset tähelepanu ja et tema vajadustest hoolitakse,” rääkis Ülle Matt.

“Olgu siis selleks näiteks huvitav töö ja karjäärivõimalused, erialane areng, professionaalsed ja head kolleegid, sõbralik tööatmosfäär, inimlik suhtumine ja erinevate töötajate vajadusi silmas pidav tööandja väärtuspakkumine. Peame ise enda juures hästi oluliseks head tööalast atmosfääri ja koostööle orienteeritust. Tegeleme palju oma organisatsioonikultuuri ja väärtuste hoidmisega, et kõik tunneksid end väärtustatuna,” lisas Ülle Matt.

Samuti tõi Ülle Matt välja, et osa töötajatele arenguvõimaluste pakkumisest on seotud ka organisatsioonisisese “värbamisega” ehk olemasolevate talentide märkamine ja rakendamine.

“Alati ehk ei olegi vaja minna värbama kõige kõrgema kompetentsi või oskustega töötajat väljastpoolt maja, vaid tasub vaadata oma töötajate hulgas ringi ja pakkuda arengu- ja karjäärivõimalusi,“ täiendas Ülle Matt.

Seega tundub, et pangas töötamine on endiselt vinge ja igati tasuv – nii rahanumbri kui ka isikliku ja tööalase arengu poolest. Kui tunned, et sinus pulbitseb soov midagi päriselt ära teha, siis on pangandussektoris selleks mitmekülgseid võimalusi – lihtsalt alusta ja vaata, kuhu põnev teekond sind aastate jooksul välja viib.

Vaata missuguseid põnevaid võimalusi hetkel pangandussektoris pakutakse siit.

Kõiki kümnendi ihaldusväärseimate tööandjate tööpakkumisi saad vaadata siit.