Mitmed nimekad Euroopa varajase faasi investorid peavad investeerimisobjektide valikul oluliseks tugevat meeskonda, nende juhtimispõhimõtteid ning valdkonna tundmist. Samas peab projekt neis ka kirge tekitama.

Viis kogenud Funderbeami sündikaatide juhtinvestorit, ehk investeerimisfaasis esimese riski võtjaid ja harilikult idufirmade puhul investeerimisringi suurimat investorit, selgitavad, kuidas nad huvitavaid investeerimisobjekte valideerivad ja millele on nad tähelepanu pööranud ka Funderbeami vahendusel firmadesse investeerimisel.

#1: süvene ettevõttesse

Tööstusökonoomika doktorikraadi ning infotehnoloogia ja meedia taustaga kogenud Norra investor Tronn Skjerstad süveneb ettevõtetesse alati põhjalikult selgitamaks, millesse on väärt investeerida ja millesse mitte.

“Seetõttu küsin alati, milline on ettevõtte meeskond ning kui pühendunud nad on? Millised on nende põhioskused? Kes on sinu välispartnerid, millistes valdkondades ning miks?” selgitas ta.

Skjerstadi kõige suurem õppetund varajase faasi ettevõtetesse investeerimisel on olnud eduvalemi tundma õppimine – tiim x, toode y ja õnn. “Õnne tegurit edu saavutamisel ei tasu kunagi alahinnata,” tõdes ta.

Lähiaastate perspektiivsetest investeerimisvaldkondadest rääkides märkis Norra investor, et trendidesse ta ei usu, kuid ta arvab, et inimesed jooksevad tormi muu hulgas näiteks tehisintellektile ja suurandmetele. Skjerstad aga otsib ise just häid meeskondi nendes sektorites, millest ta aru saab.

#2: küsi rohkem kui kolm küsimust

Horvaatlasel Ratko Bajakićil on enam kui 25-aastane kogemus investeerimispanganduses ning varahalduses. Ta on Horvaatia investeerimisfirma ICF direktor.

Bajakići sõnul peab ta oluliseks enne ettevõtetesse investeerimist keskenduda mitmetele küsimustele, kuid peasjalikult sellele, miks investeerida ettevõttesse, mis tavaliselt ei vasta varajase faasi investeeringute üldlevinud kriteeriumitele ehk teisisõnu, miks ta vaatab mööda alles arenemisjärgus oleva ettevõtte käibe- ja kasuminäitajatest ning keskendub pigem firma lubadustele, visioonile ja meeskonna võimekusele oma eesmärke ellu viia. Seega on eelnevat silmas pidades investori jaoks oluline, et potentsiaalse rahastuse saaja suudaks meeskonna ning ideedega teda veenda, et tegu on väärt ja võimeka projektiga.

Enne tehingu lõpuleviimist teeb Bajakić ka alati kindlaks, et omanikud, firma juhtkond ja ta ise on kõikides asjades samas paadis ehk oluline on alati jõuda kokkuleppele, et kõik tehingu osalised oleks valmis samadel tingimustel sündikaadis osalema

“Varajase faasi investeeringute puhul saab sinust ettevõtte arengus partner. Lisaks rahale tuleb ettevõttesse investeerida kogu oma kogemus, et varajase faasi ettevõtet oleks võimalik üles ehitada korporatiivseks struktuuriks. Koos juhtkonnaga tuleb rajada verstapostid, nende poole püüelda, tegutsedes õigeaegselt ning ilma kahtlusteta. 25 aasta jooksul olen õppinud ka ära tunnetama ja mitte käest laskma tehingu “momentumit” ehk hoogu,” rääkis Bajakić.

#3: kas meeskonnaga kõlbab kohvi jooma minna?

Samuti Horvaatiast pärit Mihovil Barančić on keskendunud riigi äriinglite investeeringutele. Kui Barančić hindab ettevõtteid ja nende juhtkondi, siis tema jaoks on kõige olulisem see, kas see projekt tekitab temas kirge ning kas see tiim suudab luua visiooni ning selle ka ellu viia.

“Kuid ma küsin ka väga lihtsaid küsimusi – näiteks, kas ma naudiksin ettevõtte asutajatega tassikest kohvi?” tõdes ta.

“Olen õppinud, et investorina pean ma tegema paremat juhtkonna ostueelset analüüsi. Idee või toode, millel puudub korralik juhtimine, on alati raskusi investorite ootuste täitmisega,” märkis Barančić.

Taani äriingli Thomas Marschalli jaoks on oluline varajase faasi investorina küsida, kas meeskonna asutaja on võimeline nende plaane ellu viima.

“Kas me suudame jõuda järgmise olulise verstapostini ilma kapitali suurendamiseta, selle rahastusega, mida mina pakun. Kas see on atraktiivne nišš või peavoolu turg? Isiklikult eelistan ma nišši,” tutvustas taanlane oma põhiküsimusi.

“Ma olen õppinud, et head asjad võtavad aega ja tavaliselt alati rohkem aega kui eeldati,” lisas Marschall.

#4: Kuus M-i

Suurbritanniast pärit Nick Pendleton on kogenud äriingel, ettevõtja ning endine FTSE100 juht.

“Iga investori jaoks on oluline meeles pidada, et iga ettevõte on eriline, samal moel nagu iga isiksus on unikaalne. Erinevatel tööstusharudel on erinevad omadused ja dünaamika, seetõttu olen ma alati ettevaatlik ühetaolise lahenduse rakendamisel,” rääkis ta.

“Ma vaatan alati mõningaid olulisi indikaatoreid enne kui otsustan, kas ettevõttesse investeerida. Ma kutsun neid “kuueks M’iks” – turg (market), juhtimine (management), mudel (model), liikumise aktiivsus (momentum), raha (money) and mina (me),” tutvustas ta.

Neist kuuest on Pendletoni jaoks võib-olla kõige olulisem “mina” – ettevõte peab tekitama temas entusiasmi või peab tegustema valdkonnas, milles ta on kogemus. “Lõpuks, kui ettevõtte missioon minus tundeid ei tekita, või kui ma ei saa sellele väärtust juurde lisada, siis pole ka mingit mõjuvat põhjust selles osaleda. Ma pean arvestama ka ettevõtte riskiprofiiliga ning sellega kuidas see sobitub hetkel minu portfelliga. Sellele vaatamata, paljud neist teguritest ei allu ettevõtte ja meeskonna kontrollile ning investeeringu õnnestumine võib olla puhas juhus,” selgitas ta.

“Peale seda küsin ma alati investeeritavatelt firmadelt, kas asutajad suudavad oma tegevuse rahastamise võimekust tõestada. See on oskus, mille liiga paljud varajase faasi ettevõtted on minetanud kapitali saadavuse tõttu. Liiga palju kapitali ja liiga vara kipub hiljem probleeme tekitama,” möönis Pendleton.

Juhtinvestor on ebajumal, mentor, hasartmängur ja õnnistus

Juhtinvestori töö ei ole kunagi kerge – harilikult on tema see, kes peab esimesena langetama otsuse, et mõni firma on väärt välist rahastust, et tema taha saaks kogenud teised, vähem riskialtid või väiksema likviidsusega investorid. See loob aga olukorra, kus juhtinvestori positsioon on ühteaegu õnnistus ja õnnetus ühe: ühelt poolt on võimalik saada endale suurimad võidud, kuid samas kanda ka kõige kibedamaid kaotusi.

Sarnaselt sellele, et firmasse investeerimine on juhtinvestori jaoks risk, on ka raha kaasava ettevõtte jaoks õige investori leidmine kriitilise tähtsusega, kuna tihtilugu ei esinda see investor ainult ennast, vaid on kogu investeerimiskogukonna häälekandjaks projektis: tema on see, kelle kätte on projekti vedamine usaldatud ja tema on see, kes on oma maine ning saba ja sarvedega vedamas seda, et firma teeks päriselt ka seda, mida investoritele lubatud on.

Seega on oluline, et firma ja juhtinvestori klapp oleks ideaalne. Filosoofilised, ärilised või maailmavaatelised erisused võivad kiirelt head sidet lõhkuma hakata, mis on ka üheks suurimaks põhjuseks, miks juhtinvestorid valitavaid projekte nõnda kriitilised vaatavad – kui koostöö ei suju, siis kaotavad investorid ning raha kaasava firma maine võib olla igavaseks hävinud.