Mõned ühisrahastust kaasavad idufirmad suudavad oma eesmärgi täita loetud tundidega, teised vaevlevad ning jõuavad lõpuks napilt eesmärgini, hullemal juhul jäävad eesmärgile alla, seega on oluline mõista, kuidas kampaaniale läheneda.
Ardo Mardisoo, Funderbeami Balti regiooni juht, selgitas, et see töö eduka kampaania nimel algab tegelikult juba enne, kui rahastuse kogumine pihta hakkab: tuleb suhelda kliendibaasiga, kes võib olla huvitatud firmasse investeerima, aga ka potentsiaalsete investoritega, et tekitada neis vajalikul määral huvi.
Kampaania kestuse jooksul on oluline, et rahastuse otsijad pildilt ei kaoks, vaid oleks aktiivselt investorite silme all, seega on oluline investorürituste korraldamine ja neil osalemine, messidel potentsiaalsetele investoritele oma idee tutvustamine ning üleüldisem turundus: kampaaniauuenduste, sotsiaalmeedia ja muude kanalite kaudu.
Lisaks sellele, et firma ise aktiivselt oma toodet investoritele promob, on Funderbeami kontekstis ning Eestis laiemalt ka juhtinvestori roll märksa suurem, kui näiteks Kickstarteris või Idiegogos. See tähendab, et üheks väga oluliseks faktoriks eduka rahatõstmise juures on juhtinvestori valik ning selle inimese usaldusväärsus ja aktiivsus. Kuna investorkogukond on küllaltki kitsas ning info liigub kiiresti, siis saab rahastuskampaania juures juhtinvestor olla see, kes julgustab ka teisi investoreid kampaaniaga liituma.
“Juhtinvestor töötab kampaania juures kui kvaliteeditempel,” selgitas Mardisoo, seega on oluline, et rahastusringi juhiks inimene, kes suudaks näidata ka teistele investoritele, et firma näol on tegu väärt investeeringuga.
Samuti on hea juhtinvestori leidmine oluline, kuna harilikult on tegemist valdkonnas kogenud inimesega, kes saab firmat suunata, et kaasata veelgi rohkem huvilisi ning hoida kampaaniat aktiivsel periood pildis.
Eesmärkide seadmine
Samuti on oluline ka mõista, et ükskõik kui palju tööd ei suuda tagada eesmärkide täitmist, kui seatud eesmärgid on kosmilised. Kui lihtsamapoolse ideega täiesti tundmatu firma soovib kahe nädalaga koguda 10 miljonit eurot, siis 99% juhtudest see ei toimu, hoolimata sellest, kui ribadeks juhtinvestor ja firma osanikud ennast ka ei jookse: see on täitmatu eesmärk ning võib investoreid pigem hirmutada, kuna nähakse, et kampaania ei suuda eesmärki täita, mis võib näidata, et projekt pole laiemale avalikkusele piisavalt atraktiivne või on numbrid liialt roosilised.
Lisaks ulmelistele eesmärkidele võib takistuseks saada ka see, kui firma ei suuda ennast panna investori kingadesse. Mardisoo selgitas, et iga firma peaks endalt küsima, miks peaks tahtma investor ettevõttesse raha panna. See tähendab, et tuleks läbi kaaluda investeerimistingimused ning firma väärtus ja mõista, et investoreid võib eemale peletada see, kui osakute hilisem müümine keelatakse või kui osaluse hind on liialt kallis ning ei suuda investorile käegakatsutavas tulevikus mõistlikut tootlust pakkuda.
