Funderbeami blogi

Miks raisata inetut toitu? Funderbeamis raha kaasav ettevõte lahendabki seda olulist probleemi

Sõna “Grim” tähendab nii Taani kui ka Inglise keeles “koledat” või “võigast”. Ühtlasi kannab nime GRIM kahe ettevõtliku Taani tüdruku loodud firma, mille eesmärgiks on toiduraiskamise vastu võitlemine. Mis viisil nad seda teevad ja miks sellise nimega?

Ilustandardid eksisteerivad ka toidutööstuses

Ettevõtte asutajad Petra Kaukua ja Carolin Schiemer kohtusid 2016. aastal, kui nad asusid Kopenhaageni ärikoolis õppima ettevõtlust ning innovatsiooni. GRIM’i loomise idee paiskus välja uurimistööst, mis käsitles süvitsi toiduraiskamise probleemi Taani kuningriigis. “Jaemüügikettides valitsevad ilustandardid. Kui mõnel tootel, näiteks sidrunil, on koore peal kriimud või porgand pole päris sirge, siis see visatakse ära,” selgitab Kaukua olukorda. “Toiteväärtus on sellistel puhkudel täpselt sama ning säärane tegevus on negatiivse mõjuga nii farmeritele kui ka tarbijatele,” nendib ta.

GRIM tarnib “inetut” toitu aga otse farmidelt ning müüb neid inimestele edasi toidukarpides. Lisaks pakutakse juurvilju ka toitlustusettevõtetele ning restoranidele. Neiud on kõige uhkemad selle üle, et nad suutsid firma püsti panna sisuliselt nullist. “Alustades ei olnud meil suuri sääste, rikkaid vanemaid ega erilist finantstoetust. Aga meil oli idee, kirg ning tohutu tahtejõud,” meenutab Kaukua rõõmsalt. Täismahus alustas GRIM tööd 2018. aastal, kui väljastati juurviljakasti tellimise teenus.

Kui idee oli paika pandud ning probleem lõpuni läbi uuritud, rentisid tüdrukud kuuks ajaks auto ning asusid mööda Taanit ringi reisima, farmeritega vestlema ning juurvilju edasi müüma. Üksmeel nii tarbijate kui ka tootjate seas tuli väga kiiresti ning äri läks kiirelt käima. Suurt rolli mängis ka ettevõtte turundamine sotsiaalmeedias.

“Meie praegused kliendid ja toetajad on suhtlemisel ja sõna levitamisel väga aktiivsed,” räägib Kaukua ning lisab, et inimesed tahavad väga olla osa toiduraiskamise probleemi lõpetamisest. “Me pole mitte ainult loonud firmat, vaid ka kogukonna, kes püüdleb jätkusuutliku eluviisi suunas,” sõnab ta.

Funderbeam aitab ettevõtjad viia rahvusvahelisele tasemele

Funderbeamiga puutusid tüdrukud esmalt kokku selle aasta veebruaris, kui väisati üht start-upidele pühendatud üritust Kopenhaagenis. Ürituse žüriisse kuulus ka Rünno Allikivi Funderbeamist, kellega hakati ühe teise start-upi abil pärast suhtlema. “Rünno ning Funderbeami töötajad olid väga toetavad, osavõtvad ning nendega on koos lihtne tööd teha,” ütleb ta. Tegu on GRIM’i esimese rahakaasamisega ning Funderbeam abistab ettevõtet ka rahakaasamise väliselt –  näiteks on aidatud neil luua rahvusvahelisi suhteid sarnaste põhimõtetega ettevõtete ning firmadega.

GRIM valis ühisrahastuse, sest toiduraiskamise näol on tegu vägagi kogukonnapõhise probleemiga, mille vastu võitlevad inimesed on aktiivselt seotud. “Nad soovivad kogu südamest paremat tulevikku nii endale kui ka tulevastele põlvedele,” ütlevad firma asutajad. Neidudel on plaanis ka GRIM “demokratiseerida”, lubades inimestel firmasse investeerida ning tulevikuplaanides kaasa rääkida. “Sellepärast olekski ühisrahastus parim viis GRIM’i järgmisele tasemele viimiseks,” räägivad nad.

GRIM sihib kaasamissummaks maksimaalselt 150 000 eurot ning hirme neidudel kampaania osas otseselt pole. “Alati on risk jääda avalikuks naerualuseks, ent meil on olemas kogukondlik toetus ning kirg tegevusvaldkonna vastu,” ütleb Kaukua naeratades.

Tulevikus proovivad ettevõtte  asutajad tuua võimalikult palju söödavat toitu turule ning luua rakendusi, mis lubaksid juurviljakaste mugavamalt tellida. GRIM loodab, et nende ettevõtmine kasvab varsti ka Taanist välja ning võtab globaalsed mõõtmed.

Märksõnad: , ,

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.