Funderbeami blogi

Piiriülene investeerimine: mida panna tähele, kui tahad investeerida võõras riigis tegutsevasse idufirmasse?

Piiriülene investeerimine võib alustavale investorile tunduda keeruline maailm – tuleb arvestada nii eri riikide seadustega ja ka erineva kultuuritaustaga inimeste ja ettevõtetega, mis toob omakorda kaasa riske, aga samas ka olulisi võimalusi. Tihti võivad samasugused kaalutlused tõusetuda ka investeerides ühes riigis – ettevõtete arengufaas ja ärikultuur on lihtsalt erinevad.

“Investeerimisega kaasnevad kaalutlused võivad olla juba erinevad näiteks Rootsi erinevates piirkondades, näiteks investeerides Stockholmist väljaspool,” toob näiteks Funderbeami Skandinaavia turu juht Rünno Allikivi. Erinevate mõtteviiside ja kultuuride tõttu on näiteks Stockholmis paiknevale investorile Malmös asuvasse ettevõttesse investeerimine võrreldav piiriülese investeeringuga. Ehkki tegu on sama riigiga, valitseb seal iduettevõtetes hoopis teistsugune kultuur. Sealses keskkonnas on erinevad ettevõtete asutajad, linnad asuvad üksteisest geograafiliselt kaugel ja nii edasi.

Kui rääkida päriselt üle riigipiiride ulatuvast investeerimisest, tuleb Funderbeam appi, et aidata lahendada erinevaid üles kerkida võivaid probleeme. “Eesmärk on teha piiriülene investeerimine lihtsamaks ja selgemaks,” sõnab Funderbeami äriarenduse juht Tony Camacho.

Küsimused, küsimused, küsimused

Kui tahta näiteks Norra ettevõttesse investeerida ja seda pole varem tehtud, siis tekib loomulikult palju küsimusi, mis vajavad lahendamist. Välja tuleks selgitada teises riigis kehtivad regulatsioonid, sealse iduettevõtluse kliima, maksukeskkond ning palju muud. Vôrreldes muu maailmaga on Euroopas see märksa lihtsam, kuna regulatiivne raamistik on Euroopa Liidu tasandil paika pandud.

“Igas riigis on loomulikult oma enda maksusüsteem ja ettevõtlusega seotud regulatsioonid. Näiteks on kindlaks määratud see, mitu investorit sul võib mõnes investeerimisringis olla, aga üldiselt teeme  meie selles osas eeltöö ära,” toob Camacho näiteks.

“Arvan, et barjääride lõhkumine ning kogu protsessi lihtsamaks muutmine on see asi, mida me Põhjamaades teha saame. Saame luua olukorra, kus me reaalselt investeerime üle piiride, mitte ainult ei räägi sellest,” räägib Allikivi.

Palju juttu, vähe teha

Ta leiab, et piiriülene investeerimine Põhjamaades on täna midagi, millest palju räägitakse, kuid praktiline investeerimine on alles lapsekingades ja sääraseid investeeringuid juhtub pigem harva. “See on kõik ka arusaadav, sest kui me räägime varajastest ja ingelinvesteeringutest, siis enamike juhtude puhul soovivad inimesed investeerida enda läheduses ning inimestesse, keda nad teavad hästi ja keda nad saavad ka külastada,” räägib Allikivi. Funderbeam soovib siin investorite võimalusi avardada.

Ta toob näite, kus üks esimesi Skandinaavia ettevõtteid, millele Funderbeam aitas rahastust leida, oli Taani ettevõte Citylogistic. Selle projekti puhul sai kõige unikaalsemaks fakt, et vaid 40% investeeringutest tuli Taanist, üle poole ehk 60% investeeringutest saabus välismaalt, 14st erinevast riigist. Teine näide tuleb Islandilt, mille ettevõtetest kuulevad siinsed investorid sageli alles siis, kui mõni suur USA investor on neid toetanud. Esimene ettevõte, mida Funderbeam seal toetada aitas, sai võrdselt investeeringuid nii Islandi, kui ka teiste Põhjamaade investorite seast.

Ettevõtete puhul muutub piiriülese investeeringu otsimine oluliseks hetkest, kui firma toode on kohalikul turul kanda kinnitanud ja on aeg hakata end üles skaleerima. Allikivi sõnul on ettevõtetele väga kasulik olukord, kus neil on investorid juba riikidest, kuhu soovitakse oma toodet laiendada. Kasutades seda oskuslikult ära, on võimalik investoritega suheldes saada toetust mitte ainult rahalises mõttes, vaid investorid võivad aidata ettevõtteid ka selle osas, kuidas nende koduriigi turule paremini siseneda.

Miks on see investorile kasulik?

Vaadates piiriülese investeerimise kasutegureid investori toolilt, on suurimaks kasuteguriks fakt, et investor, kes investeerib mitmetes eri riikides, saab enda portfelli lisada väga erinevaid ettevõtteid. Samuti on valik hulga laiem – parim investeerimisvõimalus koduriigis ei pruugi üldse olla parim näiteks kogu Baltikumis.

“Püüame omalt poolt esitleda erinevaid investeerimisvõimalusi standardselt, sõltumata sellest, kas nad on pärit erinevatest riikidest või erinevatest tööstusharudest. See teeb investorile erinevate võimaluste hindamise üpris lihtsaks,” kirjeldab Camacho ning toob näiteks kasvõi olukorra, kus erinevaid investeerimisvõimalusi esitletakse Funderbeami platvormil eurodes, ehkki lõpuks toimub investeering ikkagi kohalikus valuutas. Teiseks suureks kasuteguriks on ka võimalus oma portfellis riske hajutada, investeerides korraga mitmes erinevas majandusruumis.

Piiriülese investeerimise juures tuleb kindlasti silmas pidada ka kohalikke seadusi ja turu eripärasid, kuna vastasel juhul võib üsna kiiresti sattuda halva üllatuse osaliseks, näiteks mõistes, et kohalik ärikultuur on Eestis hoopis teistsugune. Üks suurimaid riske piiriülese investeerimise puhul ongi erinevates riikides kehtivate seadustega tundmine. “Võtmereegel on kodutöö korralikult ära tegemine. Meie platvormina saame pakkuda teatud taustakontrolle ja turvalisust, aga lõpuks on see iga investori kohustus oma investeeringu võimaluste ja piiride osas ülevaadet omada,” räägib Camacho.

Allikivi ütleb, et parim viis erinevate seaduste osas, näiteks dividendide maksmise korra või riigist raha välja viimise korra, ülevaadet saada on läbi investorite võrgustike ning kontaktide huvipakkuvas riigis. Ka seadustest mööda hiilimine ei tule kasuks. Startup-maastik põhineb läbipaistvusel ja kui üks investor oma ettevõttetega kehvasti käitub, näiteks üritades mõjutada osanikke seadusest mööda vaatama, ning kohalikke reegeldi ei järgi, teavad sellest kohe ka teised ettevõtted.

“Sama kehtib ka ettevõtete asutajate kohta. Kui asutaja on investorit halvasti ära kasutanud, tema usaldust petnud, siis investorid ju suhtlevad ja kui sama asutaja üritab luua mõnd uut ettevõtet, on tal väga keeruline rahastust saada,” ütleb Allikivi.

Investoritele, kes tunnevad huvi piiriülese investeerimisega algust teha, soovitab Allikivi alustada teiste investorite jälgimisega ning nendega suhtlemist. “See ei tähenda, et neid peaks pimesi järgima, sa peaksid enne investeerimist ikkagi oma uurimuse ära tegema, aga investorile on oluline siin see, et ta alustaks mõnelt läbipaistvalt investeerimisplatvormilt, nagu Funderbeam on,” ütles ta.

Camacho toob ühe alustamispunktina näite ka Funderbeami korraldatavatelt üritustelt, kus viiakse kokku investorid ja investeeringuid otsivad iduettevõtted. “Inimeste näost-näkku kokku viimine on väga oluline. See lubab näiteks ettevõtte asutajatel investoritelt küsida kindlaid küsimusi või rääkida muredest, mis neil piiriülese investeerimise puhul tekivad,” räägib Camacho.

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.