Valeraha on peamiselt probleem kaupmeeste jaoks, sest enamasti on just nemad, kes valeraha vastu võttes kahjumisse sattuvad. Ainuüksi 2018. aastal oli Eestis 1407 valerahaga seotud juhtumit, mis näitab, et valeraha on endiselt aktuaalne probleem. Kõige rohkem võltsitakse Eestis just 50- ja 100-euroseid rahatähti.
Esimese asjana tuleks rahatähte lihtsalt käega katsuda
Valeraha ära tundmiseks tuleb end kõigepealt viia kurssi euro pangatähtede turvaelementidega. Kõige parem on seda teha Euroopa Keskpanga kodulehel, kus on välja toodud iga rahatähe täpsed turvaelemendid ning õpetused, kuidas neid kontrollida.
Praegu on ringluses kahe seeria pangatähti, millest teise seeria omad eristuvad peamiselt erksamate värvitoonide poolest. G4S rahatöötluse juhi Irma Eerme sõnul tuleks kahtluse korral esimese asjana kupüüri katsuda. “Rahatähel peab olema reljeefne trükk sõrmega tunda. Seda võltsingute puhul eriti ei suudeta järgi teha,” selgitas ta.
Isegi kui võltsijad püüavad õige kupüüri esipinda matkida, on sellest rahatähe teist külge katsudes aru saada. “Üritatakse seda reljeefi küll tekitada, kuid sel juhul on teisel pool tunda ja näha lohku, sest raha sisse on üritatud reljeefi sisse pressida. Ei tohi olla nii, et vaatad ühelt poolt ja teiselt poolt ning ühel küljel on lohk, teisel küljel muhk,” rääkis Eerme. Eelviidatud Euroopa Keskpanga kodulehelt on võimalik täpselt vaadata, milline osa rahatähest peaks olema reljeeftrükis ning kuidas seda ära tunda.
Kupüüri vastu valgust vaatamine on endiselt tõhus, kui tead olulisi tunnuseid
Enamike inimeste jaoks seostub valeraha kontrollimine eeskätt rahatähe vastu valgust vaatamisega, kuna sedasi sai raha õigsust kontrollida juba krooniajal. “Järgmisena tulekski hakata vastu valgust vaatama rahatähe vesipilti ja seda, kas on olemas turvaniit,” rääkis Eerme. “Uutel, teise seeria rahatähtedel, on olemas ka läbipaistev portreeaken. Seda vastu valgust vaadates peaks nägema Europe-kujutist.”
Kuid seda kõike teavad Eerme sõnul kahjuks ka võltsraha tegijad, mistõttu üritatakse üha enam ja enam turvaelemente ka valerahasse sisse “ehitada”. “Vesimärgi puhul tehakse tihtipeale see kujutis valge värviga. Kui vesimärk panna tumedale taustale, peaks ta sealt ka tumedana välja paistma,” rääkis ta. “Kui võltsing panna tumedale taustale, paistab vesimärk enamasti ikkagi valgena välja. Selles suhtes on vesimärke üpris keeruline võltsida.”
Vaadates on võimalik kontrollida ka pangatähtede kolmandat käsitsi kontrollitavat turvaelementi. Nimelt on kallutades näha kupüüri smaragdrohelisel numbril üles ja alla liikuvat valgusefekti, mida võltsingute puhul tihti matkida ei suudeta. Eerme sõnul tasub alati raha kontrollides jälgida kõiki turvaelemente, mitte keskenduda ainult ühele, kuna võltsijad võivad vahel mõnele elemendile pihta saada, kuid ei suuda teisi järele teha.
Valeraha hirm pole vaid teoreetiline
29. juunil kell 20.48 sai turvaettevõtte G4S patrull väljakutse Tallinnas Mustamäl asuvasse tankla teenindusjaama. Seal oli kahtlus, et üks mees üritab maksta võltsitud sajaeurosega. Kolme minutiga sündmuskohale saabunud turvatöötajad pidasid mehe kinni ja andsid üle politseile.
Sarnane juhtum leidis aset ka sama päeva õhtul kell 23.06, mil G4S patrulli abi paluti Kadriorus asuvas tankla teenindusjaamas. Seal üritas üks mees maksta kahesaja eurose kupüüriga, mille kontrollimisel tekkis kahtlus, et tegemist on valerahaga. Kolme minutiga sündmuskohale jõudnud G4S turvatöötajad pidasid mehe kinni ja andsid üle politseile.
