G4S blogi

Ekspert selgitab: Mille järgi kodusesse majapidamisse sobivat seifi valida?

Seifi soetamiseks on palju erinevaid põhjuseid. Kodus on seif hea võimalus oma väärisesemete kindlas kohas hoidmiseks, nii et need kõrvaliste pilkude ja käte eest varjatud oleksid. Relvaomanikud on seadusega  kohustatud oma relva seifis hoidma. Ettevõtted kasutavad seife tihti aga hoopis oluliste dokumentide hoiustamiseks.

Kuid mille järgi tuleks seifi valida ja mis on nende erinevused?

Mille jaoks sul seifi vaja on?

G4Si kontserni kuuluv Alarmtec tegeleb turvalahenduste ja -teenustega juba alates 1996. aastast. “Esimese asjana tuleks seifi soetades mõelda sellele, mis on seifi otstarve,” ütles seifiekspert Rudolf Saks. Olenevalt otstarbest ei pruugi tihtipeale inimesel tegelikult isegi päris seifi vaja minna.

“Kui seifi on vaja lihtsalt asjade korraldamiseks või selleks, et seal mõnda üksikut vääriseset hoida, siis võiks selleks kasutada hoopis turvakappi,” sõnas ta. Enamasti kasutataksegi Saksi sõnul kodudes just turvakappe ja -seife, mitte juba kõrgema tasemega murdvargakindlaid seife, mis on mõeldud juba tunduvalt suurema väärtusega esemete hoiustamiseks.

Seifide klassifitseerimine käib vastavalt sellele, kui kiiresti on võimalik neid lahti murda. Saksi sõnul erinevad seifide liigitused riigiti, mistõttu ei ole ühtse standardi leidmine päris nii lihtne kui arvata võiks. Alati saab siiski juhinduda sellest, millist kindlustust seifile pakutakse ehk täpsemalt, kui suurt summat on valitud seifis hoidmiseks kindlustusselts kindlustama.

“Koju polegi suurt või kallist seifi vaja, kuna tänapäeval ei hoia enam keegi suurt rahakogust oma kodus,” ütles Saks. “Kui selline soov ikkagi on, siis tuleks pöörduda kindlustusseltsi poole ja öelda, et tahan seifis hoida näiteks 100 000 euro väärtuses esemeid. Kindlustusfirma annab siis inimesele ülevaate seifidest, mis vastava summa hoiustamiseks sobivad,” selgitas ta.

Mis parameetreid ja omadusi seifide juures tähele panna?

Enamike inimeste jaoks piisab isiklikuks otstarbeks turvakapist või seifist, mis olenevalt ehitusest ja lukustussüsteemist oma eesmärgi enam kui edukalt saavutavad. Sammu võrra edasi murdvargaseifideni minnes saab turvalisuse tasemeid juba sertifikaadi järgi liigitada. Sellise tunnuse leiab seifi tagumiselt küljelt, kus on kirjas vastavad tähised ja seifi turvastandard 1. kuni 7. tasemeni.

Teine asi, millele seifi või turvakappi soetades mõelda tasuks, on tulekindlus. Olenevalt seifist on võimalik oma väärisesemeid isegi tulekahju eest kaitsta. Kuid isegi tulekindla seifi puhul tasub täpselt teada, kui kaua ja missugusele kuumusele antud toode on ehitatud vastu pidama. “Väiksemaid seife, mis peavad 1000-kraadisele kuumusele kuskil 60 minutit vastu, kasutatakse päris palju,” rääkis Saks.

“Seifid võiksid olla varustatud elektroonilise koodluku, võtmeluku või mõlemaga. Mõned elektroonilised koodlukud omavad ka avariilist avamise võimalust, mis tuleb kasuks, kui omanik unustab näiteks õigel ajal patareisid vahetada,” jätkas ta.

Tihti soovivad inimesed üpris arusaadavalt seifi mitte otseselt nähtaval kohal hoida. Sel juhul tuleks kindlasti vaadata üle seifi või turvakapi mõõdud ja vajadusel pakkujalt sobivate mõõtudega – näiteks riiulisse sobituva – seifi kohta päring teha. Saksi sõnul on enamikel seifidel olemas ka kinnitused, millega neid seina või põranda külge fikseerida saab.

Vastupidiselt levinud arvamusele ei pruugi paljud seifid kuigi palju kaaluda. Turvakapi või seifi kaal sõltub muidugi tema ehitusest ja seinte paksusest, millele tasuks Saksi sõnul samuti tähelepanu pöörata. Mida paksem on sein, seda kauem sellest läbi puurimine või saagimine enamasti aega võtab. Samas ei tasu 2,5 ja 3 mm seina paksuse vahele siiski liiga palju rõhku panna, kuna piisava ajaga saab varas sellest läbi niikuinii.

Märksõnad: , , ,

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.