Mis juhtub rahatähega, kui oled selle poes kassapidajale andnud? Igaüks meist võib tõenäoliselt teatud määral ette kujutada mõnda etappi, mida tema käest lahkunud rahatäht peale makse sooritamist läbib. Vähesed teavad siiski täpselt, kuidas, kuhu ja miks sularaha Eestis ringi liigub ning kes selle kõige eest vastutab.
Enamik sularahast liigub läbi kahe keskuse
“G4S Eestis töödeldakse veidi alla kümne miljardi euro aastas, mida me oma keskustes – Tallinnas ja Tartus – töötleme,” rääkis Sularahadivisjoni osakonna juhataja Argo Räpp. Kuna G4S on Eestis ainus sularahaveo osutaja, jõuavad enamik rahatähtedest ühel või teisel hetkel just ühte kahest töötluskeskusest.
Poes sularahaga makstes liigub rahatäht kõigepealt muidugi kassasse, kust see päeva lõpus välja võetakse, üle loetakse ja enamjaolt seifi hoiule pannakse. Osad ettevõtted kasutavad automatiseeritud lahendust – raha pannakse G4Si Cash 360 nutiseifi, mis loeb ise raha üle ja edastab andmed näiteks raamatupidamisele. See säästab töötajad korduvast rahalugemisest ja pakendamisest.
Lepingulise partnerina tuleb G4S vastavalt kokkulepetele klientidelt raha kokku koguma. Raha loetakse üle, töödeldakse ja kantakse kliendile arvele. Lisaks sellele tehakse G4Si poolt kindlaks, et ringlusesse ei lasta uuesti rahatähti, mis ei ole enam kasutuskõlblikud. “Määrdunud, murdunud, kulunud turvaelemendi või muu defektiga rahatähed praagitakse kõrvale ja saadetakse Eesti Panka käibelt maha võtmiseks,” selgitas ta.
Rahakeskuse töö juurde käib ka valeraha kahtlusega rahatähtede tuvastamine. Ettevõttes on rahakäitlemise masinad, mis suudavad valeraha kahtlusega raha lugemise käigus tuvastada. Seejärel kontrollitakse rahatäht manuaalselt üle kogenud spetsialist poolt. “G4S ülesaanne ei ole seda siiski lõplikult hinnata, vaid valeraha tunnustega kupüür või münt käibelt kõrvaldada ja politseile üle anda ning teavitada juhtunust raha vastu võtnud klienti,” ütles Argo Räpp.
Peale ekspertiisi teostamist teavitab politsei omakorda G4Si sellest, kas tegu oli tõesti valerahaga või lihtsalt kulunud turvaelemendiga rahatähega.
Kõik kontrolli edukalt läbinud rahatähed saadetakse omakorda ringlusesse tagasi. Kuna ettevõtjatel ja kauplustel on enamasti vaja ka vahetusraha, tellitakse G4Si kaudu rahateenust ka nö vastupidisel suunal. Enamikel juhtudel ei saada kliendid ka kogu olemasolevat sularaha ühe saadetisena välja, vaid jätavad teatud osa vahetusrahana kassasse alles.
Tavatarbija jaoks ei ole olukord sugugi teistsugune
“Selles mõttes jah, läbi G4Si ringleb põhimõtteliselt enamus Eesti rahast,” nentis Argo Räpp. Kui mõnel lugejal nüüd korraks hämming tekkis, et kuidas G4S ikkagi nn tavatarbijate rahale ligi saab, siis tuleb vaid mõelda sellele, millal sai viimati pangaautomaati raha sisse või välja makstud.
Mistahes panga klient on tõenäoliselt ühel või teisel hetkel ATM-ist raha välja võtnud või selle kaudu sularaha arvele pannud. Panga kliendi jaoks sellega sularaha teekond lõppebki, kuid G4Si jaoks on see alles esimene samm. Peale raha masinasse jõudmist peab see sealt kuidagi ka panka jõudma.
“Me jälgime enamike Eesti sularahaautomaatide jääki, selleks on meil eraldi keskus. Jääkide alusel korraldame üle Eesti sularahaautomaatide laadimist. Kui ATM-i on vaja teenindada, korraldame rahaveo – tühjendame-täidame automaadi, toome raha töötlusesse ja kanname summa panga kontole,” selgitas Argo Räpp ning lisas, et seetõttu ongi G4S suuremal või vähemal määral seotud enamike Eesti elanike sularahaga.
Selleks, et raha pidevalt ringluses hoida, sõidavad 40 G4Si autot iga-aastaselt umbes kolm miljonit kilomeetrit.
