Sularaha välja võttes ei mõtle enamik meist sellele, kuidas raha sinna saab või kas seal piisavalt raha on. Oleme harjunud, et automaadist tuleb raha ning ainsaks mureks on see, kas iseenda pangakontol seda ikka piisavalt on. Selle eest, et automaadist raha välja võttes ükski klient pettuma ei peaks, hoolitseb Eestis G4S.
Täpsemalt G4Si inkassaatorid ehk need turvatöötajad, kes sularahaautomaate (ATM) tühjendavad ja täidavad. Kuna G4S on Eestis ainuke ATM-ide teenust ja raha ringlust pakkuv ettevõte Eestis, läbib ettevõtte sularahakeskusi Tallinnas ja Tartus aastas ca 10 miljardit eurot. Samuti tähendab see, et G4S peab hoolitsema korraga kõigi 750 pangaautomaadi eest üle kogu Eesti.
Sularahaautomaatide täituvust ja seisukorda jälgitakse juhtimiskeskusest reaalajas, mis tähendab, et G4Sil on pidevalt ülevaade kõikide ATM-ide täituvusest ja seisukorrast. Kõikides automaatides ei hoita muidugi sama palju raha – väiksemate asulate automaatides hoitakse reeglina vähem ning tihedamalt asustatud kohtades jällegi rohkem. Kui automaat hakkab tühjaks saama, saadetaksegi inkassaatorid välja.
Inkassaator peab alati valvel püsima
Kaubanduskeskuses ATMi tühjendamist pealt vaadates võib jääda mulje, nagu elaksid inkassaatorid mõnes action-filmis, kus igal hetkel võib keegi ootamatult rünnata. Kasseti rahaga asendamise ajal tegeleb üks töötaja sularahaautomaadiga ning teine jälgib alati ümbritsevat keskkonda. Mõistagi on kõik G4Si inkassaatorid relvastatud.
Säärast rutiini järgitakse automaate tühjendades muidugi turvakaalutlustel ning õnneks ei ole 99% (ja enamatelgi) kordadel vaja inkassaatoritel kõrvaliste isikute või muude probleemidega tegeleda. Kuid inimesi ja olukordi on igasuguseid ning G4Si tegutsemisaastate jooksul on värvikaid seikasid kogunenud omajagu.
Kohe kui üks inkassaator veidrat käitumist või taktikaliselt vale liikumist märkab, sulgevad töötajad seifi ega võimalda kõrvalistel isikutel raha juurde pääseda. Selleks, et oma oskusi lihvida, läbivad G4Si inkassaatorid pidevalt erinevaid koolitusi, kuidas erinevates olukordades käituda.
Automaate on üritatud puurida, põlema panna, häkkida ja traktoriga purustada
Levinuimad on muidugi juhtumid, kus inimesed püüavad automaate ühel või teisel moel avada. Küll on proovitud ATM-e lõhata, purustada, lahti kangutada, põlema panna kui ka traktoriga purustada. On ette tulnud ka juhtumeid, kus inimene üritab automaati lahti häkkida ehk sundida seda programmi abil raha väljastama. Samuti on võimudel ja G4Sil tulnud tegeleda juhtumitega, kus üritatud ära varastada terve automaat. Eestis on sellised katsed tänaseni ainult katseteks jäänudki.
Seni on kõik juhtumid lõppenud täpselt samamoodi: indiviidid või rühmitused tabati ja said teenitud karistuse. Inimesed justkui ei teadvusta endale, et sularahaautomaadid on pideva valve all, kaameratega varustatud ja kohe kui keegi üritab sellega midagi “ebatavalist” ette võtta, saadetakse välja patrull.
Lisaks senistele turvameetmetele kasutavad pangad nüüd sama tehnoloogiat, mis rahaveo kohvrites rahapakke kaitseb: tindipomme. Kui keegi üritab automaati avada, pomm plahvatab ning kogu raha pritsitakse kustumatu tindiga üle. Ainuke kord, mil pomm deaktiveeritakse, ongi kassette vahetades, ja kohe kui sularahaautomaat suletakse, aktiveeritakse see uuesti.
Sularahaautomaatide turvasüsteeme täiendatakse järjepidevalt. See ühtlasi tähendab seda, et need meetodid, millega korra on juba üritatud ATMi lahti murda, järgmine kord enam kindlasti ei toimi.
