Eestis osutab sularahaautomaatide tühjendamise ja täitmise ning sularaha vedamise teenust G4S. See tähendab, et kogu Eestis ringluses olev sularaha, alates kohvikus teenindajale ulatatud viielisest kuni pangaautomaadist välja võetud viiekümnesteni, läbib vähemalt ühte kahest G4Si sularahakeskustest.

Arvuliselt tähendab see, et sularahakeskuse Tartus ja Tallinnas asuvatest harudest käib aastas läbi keskmiselt 10 miljardit eurot. Kuid kuidas sularaharinglus üldse välja näeb ja mida G4S kogu selle rahaga üldse teeb?

Kuidas siis sularaha üldse liigub ja mida G4S sellega teeb?

Sularaha ringluses ei ole iseenesest midagi keerulist. Inimene võtab sularahaautomaadist raha välja ja maksab sellega poes või mõne teenusepakkuja juures. Sealt liigub automaadist välja võetud raha kassasse ning õhtul saabuvad inkassaatorid, kes päeva (või nädala) jooksul kogutud raha sularahakeskusesse viivad.

Muidugi on neid kaupmehi ja ettevõtteid, kes raha ise sularahaautomaati või panka viivad, kuid põhimõte jääb samaks – lõpuks jõuab raha ikkagi sularahakeskusesse.

Sularahakeskuses võetakse kogu raha nö arvele, mis tähendab, et kupüürid läbivad ehtsuse kontrolli ja sularahateenuse klientidele kantakse vastavad summad otse kontole. Kontrolli käigus avastatud valeraha kahtlusega kupüürid saadab G4S politseile.

“See tähendab, et me ei istu siin pidevalt rahakottide otsas,” sõnas G4Si rahaveo osakonna juhataja Argo Räpp. “Rahatähed ja mündid on pidevas ringluses,” lisas ta. “Raha hoidmine on Eesti panga ülesanne ja kui siia kogutakse liiga palju sularaha, viime selle just sinna hoiule.”

Lisaks kogutud sularaha klientide kontole kandmisele hõlmab sularahavedu ka seda, et keskusest transporditakse sularaha hoopis kliendini, mitte ainult vastupidi. Olenevalt kliendi soovist võivad inkassaatorid viia kaupmehele näiteks kassade vahetusraha (sh ka münte).