Rahavedaja töö on läbi ajaloo olnud seotud riskide ja ohtudega. Tänapäeval liigub enamik rahast küll elektrooniliselt, kuid vajadus füüsilise raha ja seda transportivate inimeste järele pole kuhugi kadunud ega kadumas.
Eestis teostab praktiliselt kogu rahavedu G4S, mille vormis rahavedajaid ehk inkassaatoreid on tõenäoliselt iga lugeja kaubanduskeskuses või linnapildis tööülesandeid täitmas näinud. Kuidas sellele ametile saadakse ja milline näeb välja ühe inkassaatori igapäevatöö?
Kuidas tööle saada? Puhas taust ja kohusetunne on A ja O
Inkassaatoriks ei võeta mõistagi igaüht. G4Si rahaveo osakonna juhataja Argo Räpi sõnul tehakse enne inimesele raha usaldamist põhjalik kontroll. “Kõik ikka selleks, et mõista, mis inimesega on tegu ja et taust oleks korras,” sõnas ta.
“Ta peab saama loa tulirelva kandmiseks, omama sobivaid kvalifikatsioone ning mõistagi puhast minevikku. Tänu nendele nõuetele ei õnnestu kõigil tõesti tööle saada ning sõelale jäävad vaid need, kellel vajalikud nõuded täidetud ja taust korras,” selgitas Räpp. Lisaks taustakontrollile peavad G4Si rahaveo töötajad vastama ka teatud füüsilistele nõuetele ja käima regulaarselt laskmiskoolitustel.
Turvakohver võib kaaluda kuni 10 kilogrammi, mündikott isegi 15-20 kilo. Üks mündivedu kliendi juurest võib ulatuda kuni 120 kilogrammini, küll transporditakse autosse saadetised 15kg kottide kaupa. “Kuna turvakohvrite ja müntide kaal ei ole kerge, siis peab füüsiline vorm igapäeva tööks hea olema,” ütles Räpp. Lisaks sellele tuleb hakkama saada autojuhtimisega, jälgima peab turvanõudeid ning muid ettekirjutusi, see kõik eeldab aga head vormi ja pingetaluvust.
Kabanossipause töö ajal ette nähtud ei ole
Kuna rahavedaja töö sisaldab teatavaid riske, võtab ettevõte omalt poolt ette kõikvõimalikud abinõud, et Eesti oleks turvalisem ja rahaveo vallas rünnakute ohtu minimeerida. Sel põhjusel liiguvad inkassaatorid kindlatel marsruutidel ja on G4S juhtimiskeskuse jälgimise all. See põhimõte hõlmab ka toitumist. “On välistatud, et rahaveo auto peatub rahaveo ringil olles kuskil burgerikioskis” sõnas Räpp.
Mõne kõrvalise isiku jaoks võib ehk veidi üllatav olla, aga igal hommikul tehakse inkassaatoritele ka alkokontroll.
“Inkassaatorid juhivad autot, neil on tulirelvad ning vastutatakse suurte väärtuste eest – seega joobeseisund on selles valdkonnas rangelt keelatud. Igal hommikul enne töö alustamist testitakse meie töötajaid alkomeetriga ning kui kõik on korras, siis antakse töö tegemiseks turvavarustus ja muu vajalik. Kui puhumise tagajärjel tekib probleem, siis tuvastab selle kohe vastutav isik ning lisaks saadab alkomeeter automaatselt ka mulle teavituse, kes, millal ja kui suure joobega tööle tuli,” selgitas Räpp ning lisas, et sellised juhtumid on ettevõttes siiski väga haruldased.
Rahaveo tegevuste üle hoiab G4S ranget silma peal ka üldisemalt. Juhtimiskeskus jälgib ja on kursis rahaveo ekipaažide liikumistega, kes mida teeb teeb ja mis protsessis mingil ajahetkel ollakse. “Protsessid on korraldatud nii, et raha liikumine registreeritakse sõna otseses mõttes igas etapis. Sedasi on kohe teada, kui keegi peaks midagi vahele jätma või edasi lükkama,” selgitas rahaveo osakonna juhataja.
Kuna töö on pingeline ja nõuded karmid, on hästi koolitatud ja kogenud inkassaatorid sõna otseses mõttes kulda väärt ning vallandamisi tuleb Räpi sõnul ette väga harva. Tänaste inkassaatorite seas on palju endisi politseinikke ja kaitseväelasi.
