G4S blogi

Pilk tulevikku: kas sularaha kaob Eestis peagi käibelt?

Foto: Scanpix/PM/Erik Prozes.

Sularaha paistab Eestis makseviisina üha haruldasemaks muutuvat. Peamiseks põhjuseks on muidugi asjaolu, et erinevaid makseliike, mida kasutada on aina rohkem – kaardimakse, mobiilimakse, internetipanga ülekanne jne. Sularaha lõppu ennustati juba esimeste pangakaartide turule tulekuga, kuid ometi kasutatakse seda laialdaselt edasi. Miks?

Miks sularaha oluline on?

Mitmel pool maailmas pole kaardimaksed veel sugugi nii levinud, kuid leidub ka selliseid riike, mille elanikud on sularaha tuleviku pärast mures. Näiteks Austrias on hetkel arutamisel teema, kas muuta sularahaga arveldamine põhiseaduslikuks õiguseks. Samuti on mobiili- ja viipemaksete valguses selgelt näha, et mida aeg edasi, seda enam erinevaid maksevõimalusi tarbijateni jõuab. Seega ei ole austerlaste mure sugugi alusetu ning arvestades, et sularaha lõppu on ennustatud juba aastakümneid, on küsimus viimasel ajal uuesti päevakorda hakanud kerkima.

Austrias on sularaha populaarne, kuna sealsetele elanikele tähendab see privaatsust ja vabadust kulutada oma raha nii, et keegi sellest ei tea. Sarnane on mentaliteet ka Saksamaa elanike seas, kuna II maailmasõja kogemus näitas rahvale valusalt, kuidas riik saab kogutud andmeid elanike represseerimiseks kasutada. Sularaha aga annab võimaluse jääda anonüümseks. Eestis ja Euroopas elades võib tekkida arusaam, et sularaha on hääbumas ning kohe-kohe on kõikidel inimestel viipe- või mobiilimaksete võimalus. Paljudes riikides (ka väljaspool Euroopat) see tõesti nii ongi, kuid statistika räägib endiselt sularaha kasuks.

Sularaha on endiselt kõige levinum makseviis

G4Si sularaharaporti kohaselt kasutatakse sularaha üle 50% tehingutes – seda 75% riikides, mille kohta oli vastav sularahaküsitlus saadaval. Sama raporti kohaselt pole tänasel päeval kahel miljardil inimesel endiselt pangakontot. See tähendab, et väga suur osa maailmast pole tõenäoliselt ka kümne aasta pärast valmis sularahata eluks, rääkimata lähemast tulevikust.

Raporti kohaselt on sularaha kasutamine vastupidiselt levinud arvamustele hoopis tõusuteel. Firmad, mis esialgu sularahas maksmise võimalust ei pakkunud ning selle hiljem sisse tõid, näevad üldjuhul ka käibe kasvu. Selline oli näiteks Uberi kogemus Lõuna-Ameerikas, Aasias ja Aafrikas. Kuigi Euroopas on kaardimaksete süsteem üks maailma arenenumaid, moodustasid sularahamaksed 2016. aastal kõikides tehingutest koguni 60%.

Mida toob tulevik?

Üheks sularaha-vastaseks argumendiks on toodud tõika, et sularaha käitlemine on kulukas. Tegelikult kaasnevad teatud kulutused kõikide maksemeetoditega, ainsaks vaheks on see, kes maksab. G4S sularaharaporti kohaselt on hetkel maailmas vaid kaks riiki, kus sularaha maksete hulk on tugevas languses: Rootsi ja Lõuna-Korea. Viimases on valitsusel käsil projekt vähendamaks müntide ja sularaha ringlust. Rootsis on aga kaardimaksete arv väga tugevalt kasvanud.

Valdavalt on aga sularaha endiselt olulisim või üks olulisemaid maksemeetodeid, eriti arvestades asjaolu, et kolmandikul maailmast pole endiselt pangakontotki. Seega ei maksa sularaha veel nii pea nurka visata ning pigem võiks mõelda sularahaga kaasnevatele plussidele ning kaaluda üle enda maksemeetodite harjumused.

Märksõnad: , ,

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.