G4S blogi

Uuring: Kui populaarne on Eesti elanike seas sularaha?

Foto: Scapnix/Sipa/Chine Nouvelle.

Sularaha on euroalal enim kasutatav maksevahend. Valdav osa Eesti elanikkonnast teeb oma igapäevaoste siiski sagedamini pangakaardiga kui sularahas, ilmneb detsembris Eesti Panga avaldatud Eesti Elanike finantskäitumise uuringu ülevaatest. 

Selle asjaolu üle pole ka midagi imestada, kuna lausa 92% inimestest saavad oma sissetuleku pangakontole. Endiselt leidub muidugi neid, kes saavad oma sissetuleku sularahas (5%). “Kümne aasta eest oli sularaha kasutajaid märgatavalt rohkem, siis tasus oma igapäevaostude eest ainult või enamasti sularahas üle poole elanikest,” sõnas Eesti Panga makse- ja arveldussüsteemide spetsialist Tiina Soosalu.

Sularaha kättesaadavus on aastate jooksul paranenud

Sissetuleku sularahas saavate inimeste osakaal on kusjuures viimase kümne aasta jooksul püsinud üpris muutumatuna. Põhjustena, miks oma sissetulekut (pensioni või palka) sularahas saadakse, toodi uuringus välja nii tööandja kui ka inimese enda soovi ning ka pangakonto puudumist. 

Ainult sularahaga maksavad uuringu järgi sagedamini poes Lõuna-Eesti, Virumaa, eriti Ida-Viru linnaelanikud ja üksikud pensionärid. Kõige enam on ainult sularahaga maksjaid 60+ vanusegrupis ja kahes madalamas sissetulekurühmas. Suurema sissetulekuga inimesed kasutavad jällegi sularaha harvem.

Uuringust selgub ka, et sularaha kättesaadavus on inimeste hinnangul paranenud. 94% inimestest ütlevad, et sularaha kättesaadavus ei ole muutunud või on paranenud ning üle 2/3 elanikest hindab sularaha kättesaadavust heaks või väga heaks. Vaid 1% ütleb, et sularaha kättesaadavus on halb või väga halb. 

Pangakaardiga maksete tegemise osas on Eesti tegelikult Euroopas üpris esirinnas: 258 kaardimakset elaniku kohta tähendab, et oleme selle valdkonna üldarvestuses 7. kohal. Eestimaalastest suuremad kaardiga maksjad on veel kasvavas järjekorras Madalmaade, Luksemburgi, Suurbritannia, Soome, Rootsi ja Taani (1. koht) elanikud.

Eesti elanikud sularahavaba ühiskonda ei poolda

Võrreldes eelmise sama uuringuga on sularaha igapäevaselt kasutavate inimeste hulk Eesti vähenenud 5% võrra. Kõige populaarsem põhjus sularaha kasutamiseks on kaardimakse võimaluse puudumine, millele järgnevad juba väikeste maksete tegemine (näiteks müntidega maksmine) ja harjumus. Samuti paistab sularaha olevat populaarsem eraisikute vaheliste maksete puhul.

Vaadates üldisemalt sularaha kui maksevahendi kasutatavus euroalal, selgub 2017. aasta andmete järgi, et müügikohas tehtud sularahatehingute arvuline osakaal (tehingute arv) on 78,8% ning väärtuseline osakaal (tehingute väärtus) 53,8% kõikidest maksetehingutest.

Eestis on vastavad näitajad samas 48% ja 31%, mis on ühtlasi ka Balti riikide madalaimad: Lätis moodustab sularaha 71% kõikidest müügikohas tehtud tehingutest ja Leedus vastavalt 75%. Kuigi eestimaalased paistavad silma pigem kaardimaksete poolest, pooldab sularahavaba ühiskonda Eestis ainult 16% elanikest.

Nutikam, turvalisem ja soodsam raharinglus.

Märksõnad: , ,
Oled sa DigiPRO või Geenius? Vali sobiv tellimus siit.

Üleskutse

Aita meil podcaste teha ja saa kingituseks Geeniuse kraami

Toetan Autotundi Toetan Restarti Kuulan saateid

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.