Grow Finance'i blogi

Kuidas peaks firma käituma, kui töötaja kohta tuleb kohtutäituri või inkasso poolt nõue?

Paraku tuleb elus ette olukordi, kus töötaja võlgnevuse tasumist hakkab sisse nõudma kohtutäitur või inkasso. “Sellisesse olukorda sattudes on ettevõttel esindajate näol –juhatus, raamatupidamine – mõistlik jääda erapooletuks ning järgida seadusandlust,” sõnas Grow Finance’i tiimijuht Veiko Nüüd.

Mida üldse tähendab, kui võlga nõuab juba sisse inkasso või kohtutäitur?

Kui võlgnik ehk töötaja vabatahtlikult võlgnevust ei täida, on kohtutäituril õigus arestida võlgniku vara, sealhulgas sissetulek. Töötaja sissetuleku moodustavad kõik tasud, päevarahad, dividendid ja muud soodustused, mida töötaja saab seoses töösuhtega ning mis on rahaliselt mõõdetavad. Sissetulekuks ei loeta riiklikke makse. “Töötasu arestimise akti võib kohtutäitur saata lihtkirjaga, kuid harvad ka pole juhud, kui kiri lähetatakse tööandja poolt avalikult avaldatud e-postile,” selgitas Nüüd.

Seadusandja on tööandjale ette näinud teatava talumiskohustuse. Teisisõnu tähendab see, et arestimisaktiga kaasnevaid toiminguid, nagu töötaja töötasust kinnipidamisi, kohtutäiturile ülekannete teostamist ja töötaja osas teabe edastamist, tuleb täita. Tööandja poolt kohtutäituri arestimisaktis toodu eiramine või täitmisest keeldumine võib kaasa tuua tööandjale sunniraha(de) määramise.

Raamatupidaja jaoks võivad arestimisaktid olla osa igapäevatööst

“Varasemalt olen töötanud ametikohtadel, kus töötasu arestimisaktid olid pea igakuiseks tasude arvestuse osaks ja tihti sai töötajatele soovitatud leida kohtutäituri abiga kompromiss sissenõudjaga ning võimalusel ajastada maksed maksegraafikuga,” rääkis Nüüd. See on võimalik, kui võlausaldajaks ei ole riik ja võla sissenõudja nõustub maksegraafiku ettepanekuga. Protsessi vahendajaks võlgniku ja sissenõudja vahele jääb kohtutäitur.

Harvad pole olukorrad kui raamatupidamine saab sama töötaja kohta mitmeid töötasu arestimise akte kohtutäituri(te)lt. Sellisel juhul maksab tööandja kohtutäituritele arestimisaktide saabumise järjestuse alusel ning raamatupidaja peab pidama arestimisaktide laekumise üle arvestust.

Nüüdi sõnul ei saa isegi kohtutäiturid siiski kogu inimese sissetulekut ära võtta. “Oluline on, et töötaja kogu sissetulek ei kuulu arestimisele, vaid töötajale peab igakuiselt jääma sissetuleku osa, mis tagaks tema minimaalselt vajaliku äraelamiseks,” selgitas ta. Kui kohtutäitur on arestimisaktile märkinud kindla summa, siis raamatupidaja peab antud summa ka üle kandma.

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.