Ettevõtlusega alustamine on imelihtne, kuid esmalt tuleks läbi kalkuleerida kas ettevõtmine ka kasumit hakkab tootma. Juba kindla soovi korral tuleb mõelda välja ärinimi, mille sobivust peab kontrollima Äriregistri portaalis.

Mõtle välja ärinimi, mida teistel ei ole

“Võib juhtuda, et täpselt samasugune nimi või isegi sarnane nimi on juba kasutusel, mistõttu peab mõtlema välja midagi muud. Peale selle tasub jälgida, kas valitud nimega on võimalik registreerida ka domeen, siis on võimalik äriühingu nimi või osa sellset domeeniga ühildada,” rääkis Grow Finance partner Veiko Nüüd.

Pärast seda tuleb võtta lahti ettevõtjaportaal, kus saab asutada osaühingu elektrooniliselt kiirmenetlusega. Selleks on vajalik ID-kaardi või Mobiil-ID olemasolu, millega saab ise teostada ettevõtjaportaalis kogu asutamisprotsessi.

“Ettevõtjaportaali keskkonnas saab samm-sammult läbida kogu protsessi hõlpsalt ja kiirelt. Alalõigud, mis tuleb portaalis täita on: ärinimi, osaühingu aadress, tegevuskoht, põhitegevusala ja etteantud tüüp põhikiri. Peale selle veel, kes on osanik või osanikud ning kes on juhatuse liikmed ja märkima peab osakapitali sissemakse,” tõi Nüüd välja.

Osakapitali sissemakse on mõistlik teha esimese tegevusaasta jooksul

Osaühingu asutamisel on minimaalne kulu 198 eurot riigilõivu näol, sest asutada saab osakapitali sissemakset tegemata. “Seda tingimusel, et ühingu osakapital ei ole suurem kui 25 000 eurot. Kui asutamisel makstakse sisse ka osakapital, siis minimaale osakapital äriühingule saab olla 2500 eurot,” ütleb Nüüd.

Kui äriühing on asutatud osakapitali sissemakseta, on mõistlik see esimese tegevusaasta jooksul sisse maksta. Seejärel saab Äriregistrile esitada avalduse äriühingu andmete muutmiseks – avalikust registrist kaob viide “Asutatud sissemakset tegemata“.

“Sissemakse tegemine on oluline, sest kui see on tegemata, vastutab omanik täielikult maksmata osa ulatuses ettevõtte kohustuste eest ning äriühing ei tohi teha ka dividendide väljamakseid,” selgitab Nüüd.

Osaühingu sissemakse võib olla ka mitterahaline. “Sellisel juhul on osakapitali sissemakseks näiteks seadmed, arvutid või muu rahaliselt hinnatav vara. Kui osaühingu kõik mitterahalised sissemaksed moodustavad kokku üle poole osakapitalist, peab sissemakse väärtuse hindamist kontrollima audiitor.”