Igal ettevõtjal võib tulla ette olukord, kui ta saab kõne maksuametilt ja küsitakse infot või mõnda dokumenti ettevõtte tehingute kohta. Süda võib langeda seepeale saapasäärde, kuid Grow Finance’i raamatupidaja Malle Liivati sõnul ei ole põhjust paanikaks.
Maksuametnikku ei tasu karta
“Maksuametnik on samuti luust ja lihast inimene, kellega tasub teha koostööd ja hoida häid suhteid. Kuulake rahulikult ära, mis tal öelda on,” ütleb Liivat.
Kasulik on teada, et seaduse järgi on maksuhalduril õigus küsida maksumaksjalt teavet ja dokumente ainult alustatud menetluse ehk kontrolli raames. “Selle kohta peab olema eelnevalt MTA poolt väljastatud ametlik korraldus ehk haldusakt,” selgitab ta.
Maksuhaldurile väljaspool ametlikku kontrolli info andmine on ettevõtja enda valik. “Kui maksuametniku küsimused on n-ö lihtsad ega tekita omakorda küsimusi ega kahtlusi, siis võite neile vastata ametlikku korraldust nõudmata. Oluline on ka, et maksuametnikule tuleb vastata täpselt nii palju, kui ta küsib, mitte rohkem. Kui tal on huvi, siis küsib hiljem juurde,” nendib Liivat.
Liivat ütleb ka, et soovitatav on paluda saata küsimused kirjalikult, et suhtlusest jääks jälg maha. “Elu näitab, et vastamisest keeldumine võib kutsuda esile mahukama maksukontrolli alustamise. Kui palutud teave tekitab nõutust või kahtlusi, siis tasub nõu küsida juristilt või maksukonsultandilt, et kaitsta oma õigusi,” sõnab ta.
Sama kehtib, kui ettevõttelt küsitakse teavet või dokumente tema välismaise äripartneri või selle rahvusvaheliste tehingute kohta. Siinkohal peaks ettevõtja teadma, et sellist infot on maksuametnikul õigus küsida ainult vastava välisriigi maksuhalduri kaudu Euroopa Liidu direktiividega kindlaks määratud vormis või kolmandate riikidega sõlmitud lepingute alusel.
“Kui on tegemist küsimusega ettevõtte rahvusvaheliste tehingute kohta, siis peab maksuhaldur esitama ametlikus vormis kirjaliku korralduse, kus on viidatud vastavatele seaduse paragrahvidele ja menetlusele,” selgitab ta.
Juhul kui maksuametnik on ametlikult ühendust võtnud, siis peab ettevõte koostama tehingute kohta vajalikud dokumendid: arved, saatelehed lepingud, maksedokumendid, mida peab säilitama ettenähtud aja jooksul.
“Raha on kassas” ei ole piisav põhjendus
“Nendega saab tõestada tehtud tehinguid. Ent ette võib tulla olukord, kus vaja tõendada ettevõtte kulutusi, mille tarbeks on pangakontolt raha välja võetud või makse tehtud. Kui dokumendid on kaotsi läinud, siis väitega “raha on kassas“ paraku kuigi kaugele ei jõua ja tõenäoliselt maksuametnik selle selgitusega rahule ei jää.”
Mistõttu peab iga kulutuse kohta olema ette näidata algdokument. “Ka kassas liikuva raha kohta koostatakse dokumendid ja raha jääk kassaraamatus peab minema kokku kassas tegelikult leiduva rahasummaga. Kontrolli all tasub hoida ka aruandvate isikute käes olevat raha, et maksuhaldur teid ühel hetkel täiendava maksukohustusega ei üllataks,” nendib ta.
Liivat toonitab ka, et maksuametile vastamisel on väga oluline jälgida tähtaegadest kinnipidamist. “Sellel on suur osa teie maine kujundamisel maksuametniku silmis. Kui ei ole võimalik vastata ettenähtud või kokkulepitud tähtajaks, siis teavitage sellest tingimata enne tähtaja möödumist. Soovides pikendada tähtaega tullakse sellele ka vastu.”
Aja jooksul on maksudeklaratsioone täiendatud järk-järgult aina enam, et maksumaksjatelt nende abil rohkem infot korraga kätte saada, nii et tegelikult on telefoni või meili teel ühenduse võtmist järjest vähemaks jäänud. “Seda tuleb aga siiski ette käibemaksu tagastustaotluste, deklaratsiooniparanduste või ümbrikupalga kahtluse puhul. Maksuametnik võib helistada, kui deklareeritud sisendkäibemaks langeb teise perioodi kui tehingupartneri poolt deklareeritud müügiarve,” põhjendab Liivat.
