Õnnetusi tuleb ikka ette. Katki võivad minna tööriistad, -riided või -materjalid, kuid oluline on see, et sellised olukorrad saaksid lahendatud õiguspäraselt ja vastavalt nõuetele.

Töötaja vastutus töökohustuste täitmisel ning tööandja õigused kahjutasu nõudmisel on sätestatud Töölepingu seadusega ja Võlaõigusseadusega. Juhul, kui töötaja näiteks rikub hinnalise töövahendi, sõltub tema vastutuse ulatus sellest, kuivõrd ta on ise juhtunus süüdi.

Töölepingu seadus seostab töötajapoolse kahju hüvitamise kohustuse töölepingu rikkumisega: eeldatakse, et töövahend kahjustub töölepingu rikkumise tagajärjel. Kui töötaja üleastumine oli tahtlik, siis vastutab ta kogu tekkinud kahju eest.

Kui aga töölepingu rikkumine toimus hooletuse tagajärjel, vastutab ta tööandjale tekitatud kahju eest osaliselt, kusjuures selle ulatuse kindlaksmääramisel arvestatakse mitmete teguritega: isiku tööülesanded, antud juhised, töötingimused, tööandja juures töötamise kestus, töötasu jne.

Kallite töövahendite või väärtusliku kaubaga töötamisel tasub sõlmida eraldi leping

Juhul, kui tööülesannete täitmiseks on vaja anda töötajale kasutada kallihinnalised töövahendid või tuleb tal tegeleda väärtusliku kauba või materjaliga, siis ettenägelik tööandja sõlmib töötajaga varalise vastutuse lepingu.

Sellise kokkuleppe sõlmimisega võtab töötaja endale vastutuse temale kasutada antud vara säilimise eest, hoolimata sellest, kas ta on süüdi võimaliku kahju tekkimises või mitte.

Varalise vastutuse kokkulepe peab olema vormistatud kirjalikult ning lepe eeldab kindlate tingimuste täitmist, sh nõue, et varale tohib olla ligipääs ainult töötajal või kindlaksmääratud töötajate ringil, ning lepitakse kokku rahalise vastutuse ülempiir.

Varalise vastutuse kokkuleppe sõlmimise eest on tööandja kohustatud maksma hüvitist, mis on kooskõlas vastutuse ülempiiriga. Samas tuleb aga silmas pidada seda, et varalise vastutuse kokkuleppe sõlmimine ei ole kohustuslik ning tööandja ei saa seda nõuda.

Kahju korral tuleb juhtum kindlasti fikseerida

Kui töövahend on rikutud ja kahju tekkinud, siis tuleb see olukord võimalikult täpselt fikseerida: koostada dokument (akt), kus on tekkinud olukord kirjeldatud, ning dokument asjaosaliste poolt allkirjastada. Mõistlik on teha juhtunust fotod.

Tuginedes seadusandlusele ja sõlmitud lepingutele on õigus töötajalt sisse nõuda summa, mis oleks vajalik rikutud töövahendi asendamiseks või vastab hävinud eseme väärtusele.

Arvestatakse ka samaväärse asja kasutamise kulusid kahjustatud asja parandamise või uue soetamise perioodil. Siin on tõendusmaterjaliks hinnapakkumine, kalkulatsioon, raamatupidamise andmed, arved või kviitungid töövahendi remondi või uue vahendi ostmise kohta. Tööandja väljastab kahjunõude esitamise kohta ettevõtte juhatuse korralduse.

Kui töötaja tunnistab oma süüd ja nõustub tööandjale kahju hüvitama, võivad pooled vormistada kokkuleppe kahjusumma ning selle kinnipidamise kohta töötasust. Kui töötaja nõusolekut ei anna, tuleb tööandjal hüvitise saamiseks pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtu poole.