LHV blogi

10 küsimust, mida hakkajad investorid peaksid endalt küsima

Tarbijahinnaindeksi kasv tähendab, et sukasäärde kogutud raha kaotab iga aastaga ostujõudu. Parimat kaitset selle vastu pakub ettevõtlus, kuid see ei sobi kõigile. Võimalus on omada osa mõnest börsiettevõttest. Millega tuleb aktsiaostu korral arvestada?

Mida ettevõte teeb?

Üsna lihtne küsimus, kuid vastus ei pruugi olla see, mida esmapilgul arvatak­se. Näiteks laevafirma Tallink puhul võiks eeldada, et ettevõtte põhitegevus on reisijate ja kaupade vedu. Tegelikkuses tuleb ettevõtte müügitulust üle 55 protsendi hoopis laevadel ja maismaal asuvatest restoranidest ja kauplustest. Vastava info leiab üsna lihtsalt ettevõtte majandusaasta või kvartaliaruannetest ja investoresitlustest.

Kas ettevõte suudab teenida raha?

Kasumlikkus ei näita veel seda, et ettevõte suudaks oma põhitegevusest raha teenida. Raamatupidamislik kasum võib tekkida ka vara ümberhindlusest. Raha teenimise võime on oluline näiteks võimalike dividendide maksmise seisukohast. Lihtsustatult võiks investor välja arvutada vaba rahavoo, kasutades järgmist valemit: rahavoog äritegevusest miinus investeeringud. Sisuliselt tähen­dab see raha, mida ettevõte on võimeline teenima pärast kulusid, mis on tehtud ettevõtte käimas hoidmiseks ja arenda­miseks.

Kui konservatiivne on ettevõtte bilanss?

Kiire kasvu finantseerimiseks kasvaval turul on laenukapital hea, sest tänu sellele suudab ettevõte kiiremini kasva­da. Samas võib see juhul, kui asjad peaksid minema halvemuse poole, tähendada, et teenitud rahavoost ei suudeta enam tasuda laenumakseid. Lisaks laenukoormusele tasub välja arvutada ettevõtte raamatupidamislik väärtus. See näitab, kui palju oleks ettevõte väärt, kui see homme likvideeri­takse ja kõik varad maha müüakse. Üks väärtusinvesteerimise tuntumaid õpetajaid Benjamin Graham on välja toonud, et ettevõtte raamatupidamislik väärtus aktsia kohta ehk P/B suhtarv peaks olema alla 1,2. See näitaja ei saa kindlasti olla ainus kriteerium, kuid annab hea ettekujutuse ettevõtte väärtu­sest.

Milline on ettevõtte konkurentsieelis?

Inglise keeles kasutatakse konkurentsi­eelise väljendamiseks sõna moat, mis tähendab vallikraavi. Keskaegsed valitsejad ehitasid oma kindluse ümber võimalikult suure vallikraavi, varustasid selle ümbruse kahuritega ja panid müüri­dele vibumehed, et teha kindluse valluta­mine vastase jaoks võimalikult raskeks. Konkurentsieelised võivad näiteks olla tugev bränd (Kaubamaja grupile kuuluv Selver), monopoolne, kuigi reguleeritud turupositsioon (Tallinna Vesi) või tugev disain (Apple) – kõik need võimaldavad küsida tarbijalt kõrgemat hinda. Konku­rentsieelis võib aja jooksul kaduda, kuid ilma selleta ei tasu ettevõttesse investee­rida.

Kes ettevõtet juhivad?

Kõrvaltvaatajal võib olla keeruline hinna­ta ettevõtte juhtkonda, kuid üsna hea pildi saab, kui lugeda juhatuse iga-aastast ülevaadet aktsionäridele. Jälgima peaks, kas juhatus suudab oma eesmärgid ellu viia, ja kui mitte, siis kas ebaedu korral süüdistatakse väliseid tegureid või kas ettevõtte strateegiat muudetakse tihti. Esimese kahe küsimuse vastused viitavad selgelt juhtkonna võimekusele täita püstitatud eesmärke. Taustainfot juhatuse kohta saab koguda kõige lihtsama internetiotsinguga. Võimalusel tasub külastada ettevõtte aktsionäride üldkoosolekut (kui oled aktsionär) või ettevõtte investoresitlusi. Nendel üritus­tel on huvilistel reeglina võimalus uurida, milline on juhtkonna nägemus ettevõtte tulevikust.

Milline on ettevõtte dividendipoliitika?

Mul on hea meel, et järjest rohkem Tallinna börsil noteeritud ettevõtteid on selgelt välja öelnud oma dividendipoliiti­ka. See pakub aktsionäridele läbipaist­vust ja vähendab igakevadisi üllatusmo­mente. Mida arusaadavamalt see on kirja pandud, seda parem. Veelgi parem, kui dividendipoliitika järgi saab jooksvalt välja arvutada dividendi potentsiaalse suuruse. Mõned näited Tallinna börsi ettevõtete dividendipoliitikast: vabast rahavoost 80 protsenti aktsionäridele (bruto)dividendideks; kolmandik tavapä­rasest majandustegevuse puhaskasumist; vähemalt 25 protsenti aktsionäridele kuuluvast maksude-eelsest kasumist; 50–70 protsenti aastakasumist. Tähele tuleks panna, et kasvufaasis ettevõtted reinvesteerivad teenitud kapitali veelgi kiiremaks kasvamiseks ning suuremaid dividende maksavad küpsusfaasis olevad ettevõtted.

Kuidas koheldakse väikeinvestoreid?

Väikeinvestor on sageli suuromanike otsuste meelevallas ja tema võimalused ettevõtte arengus kaasa rääkida on piiratud. Leidub ettevõtteid, kelle ainus suhtlus väikeinvestoritega toimub kvartali- ja aastaaruannete kaudu ning aktsionäride üldkoosolekul. Õnneks osaleb enamik kodubörsi ettevõtteid hea meelega erinevatel väikeinvestoritele suunatud üritustel ja konverentsidel. See annab ühelt poolt võimaluse tutvustada oma ettevõtet, teisalt saada tagasisidet enda tegemiste kohta. Siinkohal tuleb mängu ka eelnevalt kirja pandud dividendipoliitika: juhul kui dividendipoliitika sõltub tuumikinvestori otsusest, on väikeinvestor kehvemas olukor­ras kui siis, kui dividendid on konkreetselt seotud ettevõtte majandustulemustega.

Kust leida ettevõtte kohta informatsiooni?

Enne investeerimisotsuse tegemist on lausa kohustuslik lugeda ettevõtte majandusaasta aruannet, eriti selle auditeeritud versiooni, mis peaks tagama, et kogu oluline finantsinfo on kirja pandud korrektselt ja selle on üle kontrollinud audiitor. Lisaks tasub ise proovida ettevõtte ja tema konkurentide tooteid või teenuseid. See annab juba hea võrdlusbaasi ja pildi sellest, mida ettevõte teeb oma konkurentidest paremini. Üsna hea ülevaate vastavast majandussektorist saab ka konkureerivate ettevõtete aruandeid lugedes. Eesti firmade kohta on need äriregistrist väikese tasu eest kättesaadavad. Juhul kui ettevõtte tegevusest puudub arusaam, ei ole antud ettevõte ilmselt hea koht, kuhu oma raha paigutada. Üsna palju infot leiab börsi kodulehelt www.nasdaqbaltic.com.

Miks ma peaksin sinna investeerima?

Kõigi eelnevate küsimuste põhjal on vastus üsna lihtne. Näiteks, ettevõttel on head kasvuvõimalused, võimekas juhtkond, kindel konkurentsieelis, väikeinvestoreid koheldakse hästi, dividendipoliitika on paigas ja ettevõte kaupleb odavatel kordajatel. Investeerin­gu väärtust hinnatakse peamiselt ettevõt­te võimena teenida kasumit tulevikus. Tulevikku ei oska teadupärast keegi ette ennustada, kuid ajalugu on siiski näida­nud, et see riimub üsna palju mineviku­ga. Seega peaks aktsiavalikul vaatama eelkõige neid kriteeriumeid, mis on edu toonud minevikus. Ühtegi garantiid see muidugi tulevikutootluse kohta ei anna.

Kuidas investeeringuid hoida?

LHV soovitus on hoida oma investeerin­gud igapäevastest arveldustest eraldi. Vajaliku lisakonto loomine on tasuta ja käib internetipangas paari hiireklõpsuga. Nii on hiljem lihtsam tulusid deklareeri­da, olgu siis kasutusel investeerimiskonto või tavasüsteem. Esimesel juhul saab tulumaksu maksmise lükata tulevikku ja teenitud kasumi uuesti teenima panna. Tavasüsteemi kasutades tuleb küll kasumilt maksta tulumaks pärast järgmise tuludeklaratsiooni esitamist, kuid investeeringuid eraldi kontol hoides on lihtsam omada ülevaadet investeeri­tud varast ja selle tootlusest.

Lisaküsimus: Mida on vaja selleks, et omada aktsiaid?

Balti aktsiate omamiseks on vaja arvelduskontot ja EVK kontot mõnes börsiliik­mest pangas. Konto ava­misel tasub kindlasti arves­tada selle haldustasuga. LHV Pangas saab hoida Balti aktsiaid tasuta ja ka investeeringute hoidmiseks vajaliku konto avamise eest ei võeta teenustasu. Juhul kui pangakonto on LHV-s juba olemas, saab EVK konto avada internetipan­gas paari hiireklõpsuga, lii­kudes menüüs „Info ja sea­ded” jaotisesse „Lepingud” ja „EVK konto”.

Artikli autor on Sander Pikkel, LHV maaklertegevuse juht.

Finantsteenuseid pakub AS LHV Pank. Tutvu tingi­mustega lhv.ee ja küsi nõu asjatundjalt.
Artikkel ilmus LHV ajakirjas Investeeri nr 2/2018.

Märksõnad: , , ,

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.