Võib kõlada üllatavalt, kuid hetkel on veel rohkem inimesi, kes eelistavad kasutada internetipanka, mitte sarnaste funktsioonidega mobiiliäppi. Nende kanalite kasutustiheduse erinevus on aga siiski jõudsalt vähenemas ning järjest enam tuleb peale sellist tarbijaskonda, kes esmase või lausa ainukese tehnikaseadmena kasutavad mobiili.
LHV digitaalpanganduse juhi Margus Hollandi sõnul keskendutakse täna üldiselt rohkem mobiilipanga arendusele, kuid internetipanga arendus käib taustal samuti vägagi hoogsalt edasi. „Oleks ka ju variant ehitada lihtsalt internetipank selliselt, et seda saaks kasutada ka mobiilis mugavalt. Kuid mobiilibrauseris on ikkagi teatud probleemid ja piirangud ning äpid on kliendile käepärasemad. Iga platvorm peaks käituma selliselt, et kasutajale oleks keskkond harjumuspärane ning lähtuda ei tohiks sellest, kuidas on kõige odavam arendada – kliendi kasutuskogemus on kanalite arenduses kõige olulisem.“
Äpi puhul seab takistusi nutitelefonide väike ekraanimahutavus. „Laiem eesmärk on kindlasti jõuda sellesse punkti, et kõik rahaasjad saab aetud läbi mobiilipanga, kuid selle juures peab säilima ka mugavus ja info hea koondatus, et äpis ei oleks liiga palju müra kasutajale, kes kõiki funktsioone nii kui nii ei kasuta,“ sõnas Holland.
Digitaalpanganduse juht arvab, et kindlasti leidub ka hulk inimesi, kes ei koligi arvutist üle ning seetõttu ei ole hetkel veel ka internetipanga arendus peatunud. „Internetipank on pigem tööriist, mis on suunatud rohkem ärikliendile.
Eraisik saab enamiku teha ära mobiilis, kuid just ärikliendile on internetipank mugavam,“ räägib Holland. Samuti on asju, mis tõenäoliselt kunagi ei jõua mobiilipanka, kuna neil puudub regulaarne funktsionaalsus, näiteks teatud lepingute sõlmimised, mida kasutavad ainult üksikud kliendid ja ühekordselt.
Sellised lisandid on mobiiliäpis pigem müraks kui kasuks. Siiamaani on valik, millised funktsioonid mobiilipanka lisada, tulnud vajaduspõhiselt – esmalt asjad, mida kõige rohkem kasutatakse, ülejäänud lisandid on juba tootepõhised. „Teeninduskanalid pigem ei arene tootest sõltumatult, vaid just tooted dikteerivad kanalite arenduse,“ räägib Holland.
Kas panga näitel võiks ettevõte aga iga oma teenuse jaoks teha eraldi rakenduse? Üldiselt Margus Holland siiski äppide paljusust ei soosi. „Eraldiseisev äpp on kasulik ainult siis, kui on vajadus seda regulaarselt kasutada. Seetõttu peab millegi eraldi üles ehitamise puhul olema väga suur põhjendatus.“
Toote innovaatilisus ei peitu selles, mis kanalis ta on, vaid toote olemuses. „Näiteks Maksu- ja Tolliametiga koostöös loodud LHV Palgamakse, mis oluliselt lihtsustab ärikliendile töötasude maksmist. Lisandväärtuse kliendile annab toode koos kanaliga, kus seda teha saab, olgu see siis interneti- või mobiilipank. Kuna töötasusid maksavad ärikliendid ning makseid tehakse pigem mitmele inimesele korraga, siis oli Palgamakse puhul loogiline see lisada enne internetipanka. Tulevikus kindlasti kaalume ka selle lisamist mobiiliäppi,“ selgitab Holland. Seega innovatsioon peitub iga platvormi võimaluste maksimaalselt otstarbekalt ära kasutamises.
Tulevikuarenguid kommenteerides arvab Holland, et järgmine samm on süsteemide suurem automatiseeritus. „Kõige parem oleks see, kui klient suudab oma rahaasjad korda ajada nii, et ta ei pea üheski kanalis regulaarselt käima,“ spekuleerib Holland. Tuleviku mõistes on muutuses kindlasti ka igasugune identifitseerimine ning mängu tuleb järjest rohkem biomeetria. „See on koht, kus innovaatilisuse saab panna kanalist sõltuma. Erinevatesse kanalitesse sisse logimise võimalused tuleb muuta võimalikult turvaliseks, aga ka mugavaks.“
Eliise-Berta Tarto
LHV väliskommunikatsiooni praktikant
