Üks enimküsitud investeerimisalaseid küsimusi on “kuhu investeerida väike summa raha”. Teeme aga asja veel konkreetsemaks: kuhu sa peaksid investeerima 100 eurot, mis hetkel jõude seisab?
See on summa, mis paljudel inimestel madratsi all mustasid päevasid ootab, kuid oluliselt mõttekam on see panna raha koguma. LHV maaklertegevuse juhi Sander Pikkel sõnul leiab 100 euro investeerimiseks võimalusi piisavalt, kuid paljudel neist on omad konksud.
Pikkel selgitas, et kindlasti tasuks esimese asjana üle vaadata enda võlgade seis ja kaaluda vaba 100 euro kasutamist varem võetud kõrge intressiga laenude tagasi maksmiseks. “Tootlus oleneb intressi suurusest, kuid siinkohal on oluline, et samal ajal kui sa üritad natuke teenida, pühib kõrge intress selle tootluse ära,” selgitas Pikkel, lisades, et võlgu on mõtet omada vaid juhul, kuid suudad oma investeeringutelt rohkem teenida, kui ise ära maksad.
Üheks võimaluseks väiksemat summat investeerida on ka hoiused. Pikkel selgitas, et hoiusega saab küll inflatsioonist madalama tootluse, kuid see või osutuda oluliseks mõtteviisi muutjaks. Ta lisas, et hoiuse puhul tuleks siiski vaadata, kas pank nii väiksele summale intressi üldse maksab. “Heal juhul võiks tootluseks kujuneda vähem kui 1 euro aastas,” selgitas ta.
Aktsiatest tasub eemale hoida
Kuigi 100 eurot on piisav, et osta mõned aktsiad, siis Pikkeli sõnul on 100 eurot sel teekonnal alustamiseks liialt väike. Selleks, et teenustasude järgselt nullis olla, peab aktsia tõusma või dividende maksma vähemalt 6% aastas. Kuigi Balti turult võib sellist dividendi maksvaid ettevõtteid isegi aeg-ajalt leida, siis aastad pole vennad ja piisab mõnest negatiivsemast aastast, et kaotusseisu jääda.
Kui üksikaktsiatesse investeerimisel on 100 euroga portfelli kokkupanek teenustasude tõttu keeruline, siis näiteks läbi LHV Kasvukonto on võimalik endale koostada hajutatud portfell, kus on võimalik väikse summaga omandada osalust enam kui tuhandes ettevõttes, mis maandab ühe ettevõtte kehva valiku riski. “Tootluse osas võiks see tulla sarnane üksikaktsiatele ehk 8 kuni 12 eurot aastas,” selgitas Pikkel.
Investeerida moodsalt?
Üheks võimaluseks oleks 100 eurot investeerida ka ühisrahastuse kaudu, kuid ka selle puhul tasuks olla ettevaatlik. “Ühisrahastus on täna veel võrdlemisi noor valdkond ja pole suuremal määral majandustsüklit läbinud, seega on raske pikema perioodi keskmist tootlust välja tuua,” lisas ta.
Alati on võimalus ka 100 eurot investeerida kolmanda samba pensionifondi, misjuhul rõõmustab riik investorit kevadel tulumaksutagastusega. Maksimaalselt saab tulumaksu tagastust kasutades investeerida 6000 eurot aastas või 15% oma brutopalgast. Täna on valikus aktiivselt juhitud fondid ja maailma aktsiaindeksit järgiv passiivne fond. Esimesel juhul juhib raha professionaalne fondijuht, teisel juhul jälgitakse maailma aktsiaturgude käekäiku oma portfelliga. Tootlus oleneb valitud strateegiast.
Kuidas sõbrast ilma jääda?
Alati on võimalik tagasi minna ka investeerimise juurte ehk laenamise juurde. Sel puhul tasuks aga mõtlik olla. “Raha laenamine on parim viis sõbrast (ja rahast) ilma jäämiseks,” kommenteeris Pikkel. “Oleneb muidugi sõbrast ja kokku lepitud intressist. Kuna absoluutsummas ei ole ilmselt eriti vahet, kas tagasi saadakse 105 või 120 eurot, siis võib protsentuaalne tootlus üsna hea olla.”
Viimaks võiks kaaluda ka ettevõtlusmaastikule tungimist. Pikkel märkis, et 100 euro eest võiks proovida erinevaid kaupu hulgihinnaga osta, lisada sinna mingisugust väärtust ja seejärel need kallimalt maha müüa. “Või miks mitte pakkuda oma oskuste ja teadmiste põhjalt mõnda teenust ning 100 eurot selle reklaamimiseks kulutada,” lisas ta, märkides, et kasumipotentsiaal on piiramatu, kuid läbikukkumise oht on samas 100 euroga piiratud. “Igal juhul saab kogemuse võrra rikkamaks,” lisas Pikkel.
100 eurot on piisav, aga…
Sada eurot on just paras summa investeerimisega alustamiseks, kuid Pikkel rõhutas, et see ei tohiks jääda ainsaks investeeritavaks summaks. Igakuiselt või kord kvartalis 100 eurot kõrvale pannes koguneb aja jooksul märkimisväärne summa.
“Ma soovitaksin alustada esmalt enese harimisest ja osta selle raha eest mõni investeerimisalane raamat,” sõnas Pikkel, soovitades näiteks Seppo Saario teost „Kuidas ma investeerin börsiaktsiatesse“ või Jaak Roosaare „Rikkaks saamise õpikut“.
Kui on aga kindel soov raha aktsiaturgudele paigutada, siis perioodiline sissemakse LHV Kasvukontosse aitab investeeringuid hajutada nii ajas kui ka ettevõtete lõikes.
“Mis kõige olulisem – kindlasti ei tohiks karta selle raha kaotamist. Investeerimine kätkeb endas ka riske ja investori poolseid vigu. Parem on vead väikeste summadega läbi teha ja neist õppida kui suurem summa alguse rumaluse tõttu kaotada,” toonitas Pikkel.
