Kindlasti oled lugenud või kuulnud uudiseid, kus teavitatakse mõne firma börsile minekust. See võib esmapilgul kõlada keeruka ja tavainimese jaoks kättesaamatu protsessina. Tegelikkuses on mõned põhiasjad, mille teadmine aitab sul aru saada kuidas see protsess välja näeb.
Firma börsile minek tähendab laias laastus seda, et ettevõte, mis eelnevalt oli eraettevõte, saab avalikuks ettevõtteks. See tähendab, et iga inimene võib osta börsilt tükikese sellest ettevõttest ning osaleda ka firma osanike koosolekutel.
Hiljuti läks börsile Uber – see tähendab, et nüüd saavad kõik inimesed, kellel soovi on, osta väikse tüki firmast. Enne börsile minekut said kõik tahtjad osaleda ka eelmärkimisel ehk IPO-s (Initial Public Offering) ehk aktsiate esmasel avalikul pakkumisel. Enne, kui räägime, kuidas osaleda IPO-s, peaksime teadma, miks üldse läheb ettevõte börsile.
Miks minnakse börsile?
Laias laastus on börsile minekul kaks põhjust. Esimeseks on ettevõtte tegevuse kiirendamine ja laiendamine börsilt saadud lisarahaga. Teiseks börsile mineku põhjuseks on tihti see, et firma praegused omanikud saaksid oma investeeringust väljuda ehk oma osakud maha müüa.
Peale nende põhjuste on veel ka palju plusse, mis kaasneb börsile minekuga – näiteks saab ettevõtte juurde tuntust ning avalikku tähelepanu, mis võib samuti kiirendada ettevõtte kasvu.
Siiski on börsile minekul ka negatiivseid külgi ettevõtte jaoks – näiteks lühiajalise kasumi tagaajamine. Kuna investorid tahavad saada võimalikult kiiresti kasumit oma investeeringult, võivad nad hakata survestama ettevõtet taga ajama lühiajalist kasumit. Seeläbi võib ettevõte oma kaugemad eesmärgid nurka visata ning hakata keskenduma vaid lühiajalisele kasumile.
Lühiajalise kasumi tagaajamine on ka ajaloos mitmetele ettevõtetele hukatuslikuks saanud. Kõige edukamad on börsil olnud need ettevõtted, kes on seadnud endale pikaajalised eesmärgid ning nende suunas järjepidevalt liikunud.
Kuidas saab osaleda IPO-des?
Kuigi Eestis on hetkel IPO-de põud, siis laias laastus Eesti firmade IPO-del osalemine on üsna kergeks tehtud tavalistele väikeinvestoritele. IPO kuulutatakse välja ning paari-kolme nädala jooksul saad määrata investeeritava summa või aktsiate (osakute) koguse oma kodupangas. Enamikes pankades on selleks internetipangas eraldi sektsioon „avalikud pakkumised“.
Kui märkimisperiood on läbi, kujuneb lõplik hind, mis üldiselt sõltub huvi suurusest – kui ettevõte andis välja vähe aktsiaid, aga nõudlus oli suur, tõuseb lõplik hind. Kui ettevõte andis välja palju aktsiaid, kuid huvi oli pigem vähe, langeb ka lõplik hind. Üldiselt sätestatakse ka hind, millest allapoole ei ole võimalik märkida.
Välisriikide IPOd
Välisriikides korraldatavatel IPO-del on Eesti väikeinvestoril väga keeruline, pea et võimatu, osaleda. Hiljuti korraldas IPO USA ettevõte Uber, mis on sarnane rakendus meie enda Boltile. Küll aga pidid paljud IPO-s osalevad investorid pettuma – pea kohe, kui firma börsile tuli, langes aktsia hind pea 8%.
Selleks, et investorites usaldust tekitada ning riske maandada, on pea et alati kõikidel börsile minejatel ka kindlustjad – Uberi puhul olid need USA suurpangad nagu Morgan Stanley, Goldman Sachs ja Bank of America, kes ostsid 27 miljonit Uberi osakut.
Kuna aga Uberi IPO ei olnud kõige edukam, kasutasid kindlustajad „naked short“ taktikat, kus müüdi osa Uberi osakuid maha ning osteti pärast tagasi börsilt kõrgema hinnaga, et üldist hinnatõusu tekitada. Sellist taktikat kasutatakse pigem harva. Sellest võib järeldada, et kindlustajatel oli kerge paanika, kuna kardeti raha kaotada ning Uberi IPO oli omajagu ülehinnatud.
Vii end kurssi, enne kui osaled IPO-l
IPO-del osaledes võid saada firma osakuid korraliku allahindlusega. Seda aga ainult siis, kui viid end kurssi firma finantsnäitajatega ja potentsiaalsete riskidega. Üldiselt väljastavad börsile minevad firmad enne prospekti, kust saad end kurssi viia kõige firmas toimuvaga – alates firma kaugematest eesmärkidest ja dividendipoliitikast kuni detailse finantsaruandeni. Seega tasub materjalidega hoolikalt tutvuda.
