Kuidas mõjutab eriolukord inimeste ostukäitumist?

Foto: Egert Kamenik

On selge, et Eesti inimeste ostukäitumist on pandeemia ja sellega kaasnev eriolukord oluliselt mõjutanud.

Kuidas on muutunud kaupluste käibed ning millist mõju on eriolukord avaldanud inimeste harjumusele kasutada maksmiseks viipemakse võimalust?

Vastuseid jagab LHV panga juhatuse liige Andres Kitter.

Hotellide ja restoranide käive on vähenenud pea olematuks

Andres Kitter ütleb maksete mahtudest kõneldes, et eriolukorra esimesel päeval näitas panga käsutuses olev statistika selgelt tarbimise kasvu, kui kulutused toidupoodides olid isegi ligi kaks korda suuremad kui tavaliselt ning ka kütust osteti märksa enam kui tavapäevadel.

Kuid võttes aluseks kaardimaksete statistika ja võrreldes maksete mahtusid enne ja pärast eriolukorra väljakuulutamist, on näha, et klientide ostude päevane kogukäive on keskmiselt vähenenud lausa 27% võrra. Kõige rohkem kahanes mõistagi hotellide ja restoranide kasutamine.

“Meie andmete kohaselt vähenesid kulutused hotellides sisuliselt nullini. Kuna restoranid ja kohvikud siiski inimesi kojukandega teenindavad, pole nende teenuste kasutamine päris vaibunud, kuid käibed on siiski vähenenud umbes 70%,” toob Kitter välja.

Ta lisab, et võrreldes eriolukorra eelse ajaga kasutatakse ilmselt oluliselt vähem ka sõidukeid, sest kulutused tanklates ja teenindusjaamades on vähenenud ligi 29%. Kütuse puhul tasub Kitteri sõnul mainimist, et oma mõju käibele on olnud ka hinnalangusel.

Kui toidukaupade müüjad ja supermarketid on suutnud käivet enamvähem hoida ja klientide kulutused on vähenenud vaid 4% võrra, siis näiteks ehituspoodide käive oli kuu teises pooles eriolukorra ajal isegi 6% suurem kui enne eriolukorra väljakuulutamist. “Paistab et kodus olles eestlane ehitab ja remondib,” kommenteeris Kitter.

Viipemaksete osakaal suurenemas

Kuigi pangad on soovitanud klientidel kasutada võimalikult palju viipemakseid ja suurendasid üksmeelselt eriolukorra lõpuni ka viipemakse limiiti 50 euroni, statistika esialgu veel väga suurt viipega maksmise osakaalu tõusu ei näita.

“Viipemaksed moodustavad LHV klientide kaardimaksetest umbes poole ning umbes pooltel kordadel kasutatakse tavapärast kaardimakset ehk tasumiseks sisestatakse PIN-kood,” rääkis Kitter ja nentis, et sarnane oli muster ka enne eriolukorra algust.

Samas just viimastel päevadel on viipemaksed veidi populaarsust kogunud ja selle põhjus võib olla just viipemakse limiidi suurendamine 50 euroni makse kohta varasema 25 euro asemel.

“Kui vaadelda makseid, mille suurus jääb vahemikku 20–50 eurot, näeme selgelt, et kliendid on ka varasemast suuremate ostude eest viipemaksega tasumise võimalusest kinni haaranud, kuna nüüd tehakse juba veerand 20–50 eurostest maksetest kontaktivabalt viipemaksega.

Huvitav on ka tõsiasi, et päris eriolukorra alguses ja sellele järgnenud nädalavahetusel viipemaksete osakaal langes, kuna inimesed tegid korraga suuremaid oste, nt täiendasid toidukauba varusid,” selgitas Kitter pandeemia mõju inimeste ostukäitumisele.

LHV blogi, kus räägitakse majandusest ja investeerimisest panga pilgu läbi.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.