Finantskirjaoskuse ja käitumisökonoomika uurija Leonore Riitsalu kaitses hiljuti EBS-is oma doktoritööd, kus tunnistas, et rahatarkuse tase ei ole otseses sõltuvuses sotsiaalmajanduslikust taustast, vaid hoopis raamatute arvuga kodus.

Piltlikult öeldes tähendab see seda, et meie finantsilised teadmised sõltuvad suurel määral sellest, kui palju me ise valdkonna vastu huvi tunneme. Meie mõtted kujundavad meie harjumusi. Noortena unistame me heaolust, mis meid tulevikus ootab – reisimisest, õppimisest välismaal, isiklikust kodust, luksusautost, oma restoranist, suurest raamatukogust jne.

Ainus klaaslagi, mis tihtipeale noorte ja nende unistuste vahele tuleb, ongi usk, et finantsiline heaolu võib alguse saada pisikestest summadest. Aga kuidas muuta oma mõttemaailma ning hakata sent-sendi ja euro-euro haaval tuleviku tarbeks raha investeerima? LHV noorte mõttepank otsustas oma teekonda alustada eelarve koostamisest, et luua püsiv ja detailne ülevaade oma senistest kulutustest.

Ratsionaalselt mõeldes ning analüüsides teame me kõik, et isiklike finantside järje peal hoidmiseks on oluline finantseelarve. Eelarve on kõige lihtsam ja mugavam viis saamaks kiire ülevaade oma rahaasjadest – võimalus näha, kus on kulutused ülemäära suured või millisel kulureal saaks raha arukamalt suunata ja enda heaks hoopis tööle panna.

Eraldi eelarvet ei olnud LHV noorte mõttepanga liikmetest keegi varem pidanud ning senine ülevaade oma rahaasjadest selgus üldjuhul kuu lõpus, vahetult enne uue rahasüsti saabumist. Mõttepanga liikmed otsustasid eelarve pidamiseks kasutada vastavat mobiilirakendust Walletapp, mida oli mugav kasutada ning mis kuu lõpus annab protsentuaalse ning senditäpsusega väljaarvutatud ülevaate kulutustest.

Tulemustest

Raha säästmise kuldreegel on esmalt katta igakuised kohustused ning arved, misjärel on mõistlik mingi osa sissetulekust „endale maksta“. Alles siis kui kõik kohustuslikud maksed on tehtud, on aeg allesjäänud summa meelelahutusele ning muudele emotsiooniostudele planeerida.

Teisisõnu tuleks pärast kommunaalarvete, üüri jms maksmist paigutada mingi osa sissetulekust säästu-, kasvu või investeerimiskontole. Peaaegu kõik LHV noorte mõttepanga liikmed paigutasid oma raha selleks spetsiaalselt mõeldud säästukontole. Osalt on säästukonto eesmärk valmistada end ette ootamatusteks, mida me eelarvet koostades ette ei näe, kuid teisalt on säästukonto ka heaks vaimseks kindlustundeks, et alati on mingi rahapuhver igaksjuhuks olemas. Teise maksena soovisid noored raha juba praegu kasvama panna ning selleks kasutasid noored LHV Kasvukontot või eraldi investeerimiskontot, kuhu tehti kuu alguses kindla summaga püsikorraldus.

Kuu lõpus tehtavatest kokkuvõtetest selgus, et noorte ettekujutlus sellest, kuhu nende raha kulub oli üsna selge. Kui üür ning kommunaalid maha arvestada, siis kõige rohkem kulub noortel raha toidu ja meelelahutuse peale. Üllatusi pakkusid aga summad, mis kuluridade taga olid. Paljud ei uskunud, et justkui süütute 4-euroste lõunate hind kuu lõpuks nii suureks võib kasvada.

Mida eelarve pidamine noortele õpetas?

Eelkõige õpetas eelarve pidamine nägema neid kulutusi, mida tegelikult ei oleks vaja teha. Kõige saatuslikumaks osutusidki esmapilgul pisikesed summad, mis tulenesid kehvast ajaplaneerimisest või mõtlematutest ostudest. Kõige rohkem tunnistasid noored, et kuu lõpus kasvasid üksikud ja väikesed kulutused üheks suureks summaks, mida noored oleksid palju parema meelega tahtnud investeerida või säästa.

Teise väga olulise aspektina tõdeti, et eelarve pidamine õpetab oma kulutusi paremini ette planeerida, mis ühtlasi parandab tervist ning sunnib kaalutletult tegutsema. Eelarve pidamisega tekib mugav harjumus, mis lubab ka sisstulekute suurenedes emotsioonioste vältida ning hoopis suurendada seda osa sissetulekust, mille noor „iseeendale“ maksab ning säästu- või investeerimiskontole paigutab. Rahaasjade planeerimine on noore jaoks sama oluline kui tulevikuplaneerimine. Planeerides saavutame kontrolli ning saame end pidevalt parandada ja sihikindlamalt oma unistuste poole pürgida.

LHV noorte mõttepanga soovitused:

• Loe ning hari end finantsteemadel. Hea koht alustamiseks on kuulata LHV podcaste või haarata LHV raamatukogust mõni sulle huvipakkuv raamat.
• Seadista internetipangas sissetulekute voog nii, et iga kuu alguses läheks täpselt 25% taskurahast kogumis- või säästukontole, 25% investeerimis- või kasvukontole ning 50% jääks arvelduskontole igapäevasteks kulutusteks.
• Lülita sisse mikroinvesteerimine, mis kasvatab märkamatult, kuid jõudsalt sinu investeeringuid.
• Võta eesmärgiks püsivalt eelarvet pidada ning jälgida, sellega lood endale harjumuse, millega hakkad paremini mõistma oma finantsseisu ning seda, kuidas raha enda jaoks tööle panna.

Artikli autor on Liis Lepik, LHV Noortepanga projektijuht.