LHV blogi

Liis Lepik: Tegelikult võiks 16-aastased juba ise oma rahaasjade üle otsustada

LHV on alati rõhutanud, et meie missioon on aidata luua ja kasva­tada eesti kapitali. eesti kapital on lisaks kohalikele ettevõte­tele ka meie inimesed, seega hõlmab kapitali kasvule panustami­ne ka tervisliku eluviisi propageerimist ja noorte finantsteadmiste arendamist.

hiljuti alustas LHV Noortepank koostööd terviseäpiga Sweatcoin, mille abil tahame noortes samm sammu haaval kasvatada liikumisharjumust. Nii nagu tervisliku eluviisi juurutamisel tekivad harjumused aja jooksul, on ka finantsteadmiste jagamine pikem protsess.

Praktika on parim haridus

Noorte finantsharidusest on avalikkuses räägitud vahelduva eduga aastaid, ent reaalsuses jõuab rahatarkus – oskus oma rahaga teadlikult ümber käia, seda säästa ja investeerida – nendeni, kes oskavad seda otsida või juhuse tahtel nende teadmisteni jõuavad. Selleks, et rahaasja­dest paremini aru saada, tuleb teadmised siduda päris elu ja praktikaga. Ma usun, et meie majandus on terviklikult seda tervem ja tugevam, mida targemad ja oskuslikumad oleme oma rahaasjades meie ise.

Avaliku sektori uuringutest on selgu­nud, et inimestel pole piisavalt teadmisi finantsteenustest, nendega seotud võima­lustest ja riskidest. Finantsteenuseid po­legi alati kerge mõista. Eriti tugevalt põr­kuvad nende probleemidega kokku noored, kes ei toimeta oma rahaga alati iseseisvalt. Eksperdid tunnistavad, et Eestis napib nii majandus- kui ka ettevõt­lusõpetajaid ja õpilasfirmade juhenda­jaid.

Ometigi algab kõik koolipingist: liht­samakoelistest säästmist puudutavatest teadmistest algklassides ning eelarvesta­mise ja investeerimise õpetamisest põhi­koolis ja gümnaasiumis. Lahendusena on loodud õpilasfirmade programm, majan­dusõpe gümnaasiumis, finantsasutuste külaskäigud koolitundidesse, märtsis aset leidev rahatarkuse kuu, finantshari­duslike, just eluliste näidete põhjal kirju­tatud raamatute jagamine koolides ja pal­ju muud. See kõik on noorte teadlikkuse ja põhimõtete kujundamisel õige ja vaja­lik, aga kas sellest piisab?

Noorte pealehakkamist näi­tavad faktid. Eesti ülikooli­des on populaarsed erialad nii ärindus kui ka rakendus­lik majandusteadus. Samuti on aasta-aastalt kasvanud õpilasfirmade populaarsus ja aina enam tullakse välja ideedega, mis toovad kasu kogu ühiskonnale (nt eelmi­se aasta võitja Festera bio­lagundavad prügikastid).

Õpilasfirma loomine annab noorele hea hüppelaua mõistmaks nii ettevõtluse põhitõdesid kui ka takistusi juuretasandil. Me õpetame noortele, kuidas kirjutada äriplaani ning anda ideid edasi kiirelt ja efektiivselt, ja viskame nad konkurentsi­basseini, kus tuleb teiste sama näljaste ja entusiastli­kega võidu ujuda.

Elu hetkes

Samas üle kolmandiku noortest ei planeeri oma rahaasju üldse, vaid elab hetkes. Suuresti võib seda põhjendada sellega, et enamik noori elab koos vanematega, kes rahaas­jade eest hoolt kannavad. Aga kas pole kummaline, et innustame noori looma õpilasfirmasid, enne kui oleme neile andnud tugeva ja käegakatsutava finantsharidusliku põhja?

Finantssektor koos riigiga teeb tööd, et finantskirjaoskusest rääkimine oleks ha­ridusprogrammi loomulik osa. Samas tundub mulle, et me ei toeta noori piisa­valt igapäevaste rahaasjade korraldami­sel. Kehtivas õigusruumis võib oma raha­asjade eest iseseisvalt otsustada ja vastavaid lepinguid sõlmida täisealine. See, et paljud noored teevad juba 16-aas­taselt esimesi iseseisvaid samme töötu­rul, ei ole siin relevantne.

Kuigi tegelikult peaks olema. Suvel teenitud taskuraha peremehed on noored ise – see on nende teenitud, nende oma raha. Ometi ei ole neil õigust valida, millise panga kontole oma raha kanda, millisesse aktsiasse in­vesteerida või kuhu fondi raha kasvama panna. See tähendab, et valikuvabadus – ka kõige lihtsamate otsuste puhul – tekib alles siis, kui täitub 18 eluaastat.

Teisisõ­nu anname me noortele märku, et kuigi teoorias õpivad nad rahatarkust juba va­rem, saavad nad õiguse haarata oma ra­haasjade üle kontroll alles täisealiseks saamisel.

Tegelikult võiks juba 16-aastasel noorel olla rohkem õigusi oma raha üle otsusta­misel. Eelmisel aastal said 16-aastased es­makordselt anda oma hääle kohalike omavalitsuste valimistel. Ühiskonnana me mõistame, et noored soovivad olulis­tel teemadel kaasa rääkida ja otsustus­protsessis osaleda ning on selleks ka val­mis. Miks me ei kasuta sama loogikat panganduses?

Mida varem, seda parem

Juba praegu on noorel võimalus oma rahaasju iseseisvalt korraldada, aga seda vaid vanema taotlusel või erandkorras kohtu poolt laiendatud teovõime puhul. Õigusruum võiks lihtsalt ja arusaadavalt lubada 16-aastasel noorel avada panga­konto ilma vanema või eestkostja nõusolekuta.

Võib kaaluda ka lihtsalt vanema e-postiga saadetud nõusoleku aktsepteerimist. Tundub ju loogilisem ja turvalisem, et noor alustab oma rahaasja­de juhtimist vanuses, mil ta ei ole veel ülikooli läinud, vaid sõltub mingil määral oma vanematest. Nii tajuks noor suure­mat valikuvabadust ja vastutust juba 16-aastaselt.

Mida nooremalt me mingeid harjumu­si väikeste sammudega kasvatama hak­kame, seda tõenäolisemalt järgime neid ka edasises elus ning seda edukamad ja tugevamad oleme tulevikus. See kehtib nii spordis, investeerimises kui ka iga­päevapanganduses. Eesti noored on head kohanejad. Nad on iseseisvad ja arukad, kui neile anda piisav valikuvabadus. Usaldame rohkem oma noori!

Artikkel ilmus ajakirjas Investeeri 4/2017, autor LHV Noortepanga projektijuht Liis Lepik

Märksõnad: , , ,

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.