LHV blogi

Liisingud: mis vahe on kasutus- ja kapitalirendil?

Foto: Scanpix/Eesti Meedia/Eero Vabamägi.

Pankade poolt kliendile pakutavate laenuteenuste hulgas on tähtsal kohal liising, nii ka LHV-s. Olgu kliendil soov soetada auto, maja, paat, mootorratas või hoopis midagi muud – liising on võimalus selle eest paindlikult maksta ilma kohe eelarvet lõhki ajamata.

Esimese asjana tasub liisingule mõeldes teha enda jaoks selgeks, kas vaja läheb kasutusrenti või kapitalirenti. Kuid mis neil vahet on?

Kasutus- ja kapitalirent – mis on suurim erinevus?

“Klient saab vara enda kasutusse ja kohustub selle lepingu lõppedes tagastama pangale või panga poolt näidatud kolmandale isikule, kes selle siis lepingu lõppedes pangalt välja ostab. Kasutusrendi eripäraks on see, et vara osas lepitakse kokku jääkväärtus. Lihtsustatult võib öelda, et jääkväärtus vähendab vara eest tasumisele kuuluvaid makseid,” rääkis ta.

Võtame illustreerivaks näiteks auto. Kasutusrendi puhul maksab inimene igakuiselt teatud summa pangale auto kasutamise eest, kuid liisinguperioodi lõppedes peab sõiduki pangale tagastama. Enamasti on kasutusrendiga kuumaksed kapitalirendist ka madalamad, kuna kliendil ei ole soovi ega vajadust auto kogumaksumuse eest tasuda.

“Kapitalirent on oma sisult vara soetamine tasudes selle eest osamaksetega. Seni kuni kõik osamaksed pole tasutud, kuulub vara pangale. Olles tasunud ära viimase osamakse, annab pank vara omandi üle liisinguvõtjale,” selgitas Link.

Kapitalirendi puhul maksab inimene liisingut juba eesmärgiga liisinguperioodi lõpus autot omada – see panga abiga välja osta. Kui kasutusrendi puhul võib lepingus olla nõue läbitud sõidukilomeetrite kohta, siis kapitalirendiga on auto “peremees” juba põhimõtteliselt algusest peale klient.

Maksete osas on võimalik valida kaks varianti: maksta iga kuu teatud määral suurem summa või jätta liisinguperioodi lõpus tasumiseks suurem summa. Viimasel juhul on tegu jääkväärtusega kapitalirendiga. Kusjuures liisinguperioodi lõpus on enamjaolt võimalik auto välja osta ka kasutusrendi puhul, kui kliendil selleks soov peaks olema.

Veel üks oluline nüanss

Tavapärase kapitalirendiga väljaostu korral tuleb vara omandi saamiseks maksta osamaksetega kinni lisaks intressidele ka 100% vara hinnast. Aga näiteks 5-aastase kasutusrendi korral, mille puhul kokkulepitud jääkväärtus võib olla 25% vara maksumusest, tuleb rendimaksetena tasuda 75% vara hinnast. Arvestada tuleb muidugi sellega, et kasutusrendi lõppedes kuulub vara endiselt pangale. Samas võimaldavad finantseerijad Eestis levinud praktika kohaselt inimestele enamasti ka võimalust kasutusrendi lõppedes vara jääkväärtusega välja osta.

“Kui kõrvutada kapitalirent ja kasutusrent täpselt analoogsetel tingimustel, jättes kapitalirendile samas suuruses bulletmakse graafiku lõppu kui on kasutusrendi jääkväärtus, siis maksed üks-ühele analoogseks ei kujune,” sõnas Link. Põhjus peitub kahe lepingutüübi erinevates maksustamispõhimõtetes.

“Kui kapitalirendilepingu puhul toimub kogu käibemaksuarvestus tehingu sõlmimise momendil, siis kasutusrendi puhul toimub maksuarvestus igakuiselt arve väljastamisel. Kui kapitalirendi korral klient kogu vara käibemaksu korraga koos sissemaksega pangale ära ei maksa, siis on finantseeritav summa võrreldes kasutusrendiga selle võrra suurem ja suuremast finantseeritavast summast tulenevalt ka intressikulu mõnevõrra kõrgem,” selgitas ta.

LHV kodulehelt saab liisingute kohta väga selge ja lihtsasti mõistetava ülevaate, kuna kalkulaatori abil on võimalik juba võimalike kuumaksete suurust näha.

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.