Miks ei tohiks rohemajandusest mööda vaadata?

Foto: Shutterstock.

Kuidas suhtuda seisukohta, et enne, kui kõht täis ei ole, pole mõtet ka rohelisest majandusest ja kaugeleulatuvatest sihtidest rääkida, veel enam sinna investeerida?

LHV rohelise tegevuskava üks eestvedaja ja Pangaliidu jätkusuutliku panganduse toimkonna juht Marko Kiisa, erakapitalifirma BaltCap juhtivpartner Martin Kõdar ning küberturvafirma Guardtime strateegiajuht Luukas Ilves võtsid LHV podcast’is jutuks raha rolli rohemajandusele üleminekul ning arutasid, kas koroonakriisis peaks jätkuvalt keskkonnaprobleeme fookusesse tõstma.

Ilvese sõnul kiirendas praegune koroonakriis küll mitmeid muutunud töökultuurist tulenenud trende nagu kodus töötamine ja erinevate tehnoloogiavõimaluste kasutamine, kuid need on inimesele pikaajalise mõjuga ning arvete maksmisele või äri rahastamisele kaasa ei aita.

„Kui piltlikult öeldes on kõht tühi, on muidugi väga raske mõelda kaugema tuleviku peale. Paljude rohemajandusega seotud muudatuste väljakutse ongi see, et nad nõuavad esialgu täiendavat kulutust.

Näiteks, kui sa lähed üle päikesepaneelidele, siis esiteks sa ostad ja paigutud need, aga see väärtus realiseerub alles hiljem,“ lausus Ilves, lisades, et finantssektori investeeringute ja laenamise eesmärk ongi võimaldada teha täna kulutusi, mis toodavad kasu tulevikus.

„Suurte rohepöörete ühine määraja ongi see, et kõik nad vabastavad pikas või keskpikas perspektiivis uut väärtust või uusi ressursse.“

Kiisa arvates on oluline oskus ja praktiline mure teha korraga nii lühi- kui pikaajalisi valikuid. „Praegusel ajal tuleks leida need meetmed, mis nii lühiajalisi kui pikemaajalisi huve ühendaks,“ lausus ta, tuues näiteks Eesti elamufondi energiatõhususe.

„Kui riigi huvi on väga kiiresti turgutada majandust ja minul eraisiku või ettevõtjana pikemas perspektiivis säästa, siis üks võimalus võiks olla elamufondi energiatõhususe tõstmine riikliku sekkumise kaudu.

Kui riigi huvi on kiiresti majandust turgutada ja tagada tööhõivet ning pikemas plaanis liikuda madalamate heitmete ja kõrgema ressursitõhususega elamufondi poole, võiks see olla üsna käegakatsutavas tulevikus ka inimeste jaoks otsene rahaline sääst,“ selgitas Kiisa.

Ka üle 20 aasta BaltCapis investeerimisega igapäevaselt kokku puutunud Kõdar on veendumusel, et just kestlikud valdkonnad on need, kuhu raha järjest enam jagub.

„Õnneks raha ei ole maailmast ära kadunud, vaid seda trükitakse järjest juurde ja raha otsib huvitavaid investeerimisvõimalusi. Täna aina rohkem pikemas perspektiivis kui lühiajaliselt, mistõttu on kõik jätkusuutliku suunitlusega investeeringud vägagi teretulnud.“

Omaette küsimus saab olema ka see, kuidas erinevad riigid, sektorid ja ettevõtted praegusest kriisist väljuvad. „Paari järgmise aasta jooksul tekib ilmselt päris intensiivne majanduskonkurents erinevate riikide ja regioonide vahel, sest kui kõik on vahepeal languse läbinud, on küsimus, kes võidab oma endise turuosa tagasi ja kes võibolla ka juurde.

Jeff Bezos on nimetanud seda esimese päeva olukorraks, kus kõik ettevõtted oleks justkui täna alustanud,“ viitas Ilves õigele hetkele teha pikaajalist konkurentsivõimet suurendavaid otsuseid.

„Ehk peaksimegi mõtlema, et kui Bolt otsib järgmist ärimudelit, millega mitte ainult Eestis, vaid üle maailma ajutisest madalseisust tagasi põrkuda, siis mida saame meie teha, et Bolti motivatsioon oleks teha seda võimalikult roheliselt?“ jätab Luukas Ilves õhku küsimuse.

Kuula täispikka podcast’i siin!

LHV blogi, kus räägitakse majandusest ja investeerimisest panga pilgu läbi.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.