Möödunud aasta algusest rakendus inimese kõigile tuludele üldine maksuvaba tulu määr kuni 6000 eurot aastas ehk kuni 500 eurot kuus ning sellega seoses kadus ära täiendav maksuvaba tulu pensionidele ja tööõnnetushüvitistele. Maksude juures tuleb aga tähele panna ka investeerimistulu.
Reeglina peetakse inimese tulult aasta jooksul kinni tulumaks, kui väljamaksete tegija on juriidiline isik. Lõplikult selgub inimese maksukohustus ja kasutatav maksuvaba tulu aga alles pärast tuludeklaratsiooni esitamist, sest eraisiku maksustamise periood on aasta ning teatud tulud maksustataksegi kord aastas (näiteks kasu vara ja väärtpaberite võõrandamisest, üüritulu, ettevõtlustulu).
Maksuvaba tulu suuruse leidmisel arvestatakse aastatulu hulka inimese tuludeklaratsioonijärgne maksustatav kogutulu, sh välismaalt saadud tulu: töötasu, võlaõigusliku lepingu alusel saadud teenustasu, ettevõtlustulu, kasu vara võõrandamisest, rendi- ja üüritulu, litsentsitasu, intress, dividend, maksustatav pension, toetus, stipendium, preemia, hüvitis või muu tulu.
Aastatuluna ei arvestata maksuvabasid hüvitisi, toetusi ja stipendiume ning maksuvabastusi (nt eluaseme või isiklikus tarbimises oleva vallasasja müük), mida füüsilise isiku tuludeklaratsioonis ei deklareerita.
Investeeringutelt teenitud tulu
Maksuvaba tulu suurust hakkab investeerimistegevus mõjutama siis, kui sellest tekib maksustatav kasum. Näiteks võõrandatakse aasta jooksul väärtpabereid.
Väärtpaberituluna maksustatakse võõrandamisest tekkinud kasu (müügitulu miinus soetusmaksumus), kusjuures aastases arvestuses võetakse arvesse ka teistelt väärtpaberitehingutelt (sh varasematel aastatel) tekkinud kahjum. Maksustamisel ei ole vahet, kas väärtpaberitehingud on regulaarsed või juhuslikud, oluline on ainult see, kas tekib kasum. See maksustamisele minev (kasumi)summa osaleb maksuvaba tulu arvestuses.
Tehingute tegemine investeerimiskonto kaudu ei mõjuta maksuvaba tulu suurust seni, kuni investeerimiskonto tehingutelt ei teki maksukohustust. Kui investeerimiskontolt võetakse kasum välja ja tekib maksukohustus, arvestatakse kasum maksustatava aastatulu hulka ja see mõjutab ka inimese maksuvaba tulu suurust.
Kuidas on lood dividendidega?
Inimese aastatulu hulka loetakse ka saadud dividendid. Kui dividendid on välja maksnud Eesti äriühing, on need äriühingu tasandil maksustatud ja inimesel ei teki neilt dividendidelt enam maksukohustust. Kui dividendid on saadud välismaalt ja need on maksustamata, tuleb inimesel ise tuludeklaratsiooniga tasuda dividendidelt tulumaks.
Nagu muud maksustatavad tulud, mõjutavad ka dividendid palgalt ja teistelt tasudelt arvutatavat maksukohustust. Kui inimene saab välismaal juba maksustatud dividende, siis läheb see aastatulu hulka ja mõjutab samuti maksuvaba tulu suurust. Investeerimiskonto kasutamisel saab selle summa arvesse võtta sissemaksena (sellest täpsemalt investeerimiskonto selgituses).
Eesti äriühingutelt saadud dividende tuludeklaratsioonis ei deklareerita, kuid need on maksuhaldurile teada ja võetakse inimese aastatuluna arvesse. Seega mõjutavad need maksuvaba tulu suurust ja võetakse selle arvutamisel automaatselt arvesse.
Peale selle võetakse maksuvaba tulu arvestamisel arvesse ka investeerimiskontole laekunud maksustatud dividendid – topeltmaksustamise vältimiseks peab inimene need ise arvestama investeerimiskonto sissemaksete hulka. Kui inimene neid investeerimiskonto sissemaksena ise ei arvesta, siis ei saa selle võrra ka teha väljamakset maksuvabalt.
Loe veelgi põhjalikumalt siit!
Näiteid reaalsest maailmas
Tehingud ja töötav inimene
Inimese aastane palgatulu on 20 000 eurot. Ta tegi väärtpaberitehingu, millelt teenitud kasum (müügitulu miinus soetusmaksumus ja müügiga otseselt seotud kulud) oli 6000 eurot.
Maksustatav sissetulek on 20 000 + 6000 = 26 000 eurot ning maksuvaba tulu ette nähtud pole. Väärtpaberitulu tuleb deklareerida tuludeklaratsioonis ja tasuda summalt tulumaks. Juhul kui inimene on palgasaamisel lubanud tööandjal arvestada maksuvaba tulu, tuleb palgalt vähem makstud tulumaks tuludeklaratsiooniga juurde maksta. Juhul kui tööandja ei ole aasta jooksul maksuvaba tulu arvestanud, tekib maksukohustus ainult väärtpaberitulult.
Kui väärtpaberitehinguteks kasutatakse investeerimiskontot ja kasumit välja ei võeta, ei teki ka investeeringutelt maksustatavat kasumit. Kogu aastane maksustatav sissetulek on 20 000 eurot palgatulu ning sellele on ette nähtud maksuvaba tulu 271 eurot, seega ei tule tuludeklaratsiooniga midagi juurde tasuda. Tuludeklaratsioon tuleb aga esitada.
Pensionär pärib väärtpabereid
Pensionär, kes saab iga kuu 460 eurot pensioni, sai päranduseks väärtpaberid. Ta müüs neid 3000 euro eest ja tehingutasu oli 100 eurot.
Päranduseks saadud varal puudub soetusmaksumus, sest ostmisega seotud kulutusi pole, küll aga saab pensionär väärtpaberitulust maha arvata tehingutasu. Seega on kasum 2900 eurot, mis kuulub deklareerimisele ja maksustamisele. Pensionär sai aasta jooksul pensioni (12 × 460) 5520 eurot ja väärtpaberitulu 2900 eurot, kokku 8420 eurot. Kuna aastane tulu jääb alla 14 400 euro, kohaldub pensionärile maksuvaba tulu 6000 eurot. Kogu maksuvabastust ei ole ta aasta jooksul saanud ära kasutada. Kasutamata maksuvaba tulu on 6000 – 5520 = 480 eurot ning see võetakse arvesse väärtpaberitulu maksustamisel (tuludeklaratsiooni esitamisel) ehk tulumaksu tuleb juurde maksta 484 eurot (2900 – 480 = 2420 × 20%).
Kui pensionär kasutab investeerimiskontot, siis tuleb väärtpaberite hõlmamiseks deklareerida investeerimiskonto sissemakseks pärimise aastal 0. Kui aasta jooksul investeerimiskontolt väljamakseid ei tehtud, siis maksustatavat investeeringutulu ei teki. Et pensionäri aastane sissetulek jääb alla maksuvaba tulu määra (6000 eurot), siis ka täiendavat maksukohustust ega -tagastust ei teki. Küll tuleb esitada tuludeklaratsioon. Väärtpaberitulu maksustatakse selle kalendriaasta eest, mil investeerimiskonto väljamaksed ületavad sissemaksete jääki.
Artikli autor on Evelyn Liivamägi, maksu- ja tolliameti maksude osakonna juhataja. Artikkel ilmus LHV ajakirjas Investeeri 1/2018.
