Hiljuti avaldatud Kantar Emori finantsseireuuring tõi välja, et noored ehk kuni 24-aastased Eesti elanikud on oma majandusliku tuleviku osas märksa optimistlikumad, kui vanemad inimesed. Nende teadmised rahaasjadest on küll väiksemad, ent seda kompenseerib teadmishimu.
Noorte inimeste seas on märgatav, et nende usk oma majanduslikku võimekusse püsib kõrgemal, kui vanematel. Näiteks kui koguni pooled 18-24 aastastest hindavad oma majanduslikku heaolu väga heaks, siis keskmiselt on oma majandusliku olukorraga rahul vähem kui kolmandik rahvastikust.
Noorte optimism peegeldub ka tuleviku osas. 18-24 aastaste seas on lootused paremale tulevikule 68%-l vastanutest. Mida vanemaks inimesed saavad, seda väiksemaks kipub minema nende lootus majandusliku heaolu kasvu osas.
Kantar Emori ärisuuna juhi Aivar Voogi sõnul ei ole finantsseireuuring noorte osas erandlik.
“Noored on üldiselt igasugustes hoiaku-uuringutes optimistilikumad kui muud vanuserühmad. Enamik noori usub, et saavad paremini hakkama kui vanemaealised ja seda eriti uue tehnoloogia ühe kiireneva pealetungi taustal, ning ka kõik võimalused on veel nende ees lahti, terve elus ees,“ selgitas Voog. “Vanemad põlvkonnad, kelle elukogemus sisaldab paratamatult ka rohkem negatiivset, pettumisi ning ka nende tulevikuperspektiivid vanuse kasvades üha ahenevad, siis oma hoiakutes ollakse oluliselt skeptilisemad kui noored.“
Võlg on võõra oma?
Laenu võtmist peab päris valeks veerand vastanud noortest, samas kui 73% tunnistas, et see on mõnikord möödapääsmatu. Vaid 3% kuni 24aastastest tunnistas, et neil ei ole laenu võtmise vastu kõige vähematki. Laenu suhtumises on noored teistest vanusegruppidest märksa skeptilisemad.
“Suhtumine laenamisse sõltub mõningal määral ka laenamise kogemusest. Inimesed, kes on laenu võtnud, suhtuvad ka laenamisse positiivsemalt. Kõige kriitilisemalt suhtuvad laenamisse need, kes pole ise kunagi laenu võtnud. Viimati mainitute hulgas on rohkem noori ja väiksema sissetulekuga inimesi,“ kommenteeris uuringu koordineerija Aivar Voog.
Pea kolmandikul kuni 24-aastastest on ka soov säästa ja investeerida ning tervelt 88% vastas, et nad planeerivad oma eelarvet. Samas päris konkreetset kontrolli oma kulude üle ehk eelarvet peab vaid 32% noortest.
Voogi sõnul sõltub rahaasjade planeerimine elanike varanduslikust seisust, haridusest ja osalusest ettevõtluses. Kõige pikemalt planeerivad rahaasju iseendale tööandjad. Seega kuna noortel keskmiselt on vara vähem kui vanematel vanusegruppidel tehakse ka vähempõhjalikke eelarveid.
Arvestatav investeerimishuvi
Raha kõrvalepanemist peab oluliseks 67% 18-24 aastastest, kusjuures 32% säästab raha vaid kindlal eesmärgil. Eestis üldiselt peab raha säästmist oluliseks 66%, kusjuures kõige säästmislembelisemad on 65-74 aastased. Vaid 2% kuni 24-aastastest ütles, et ei pea säästmist oluliseks.
Kõigi vanuserühmade lõikes säästetakse enim reisimise ja hobide jaoks (39%), teisel kohal on eluase (35%) ja kolmandal kohal pension (29%). Huvitav on seejuures märkida, et 29% kuni 24aastastest on ühe majandusliku eesmärgina enda jaoks püstitanud eluaseme vahetamise.
Uuringu tulemused näitavad ka, et suurem osa säästjatest hoiab raha lihtsalt kontol ja iseseisva investeerimisega tegelevad vähesed, ka noorte hulgas. Samas on just nooremal vanuserühmal suurem huvi oma teadmisi selles valdkonnas täiendada.
