Väärtpaberitega tehinguid tehes tasub silm peal hoida ka kulude poolel. Kui eelmises Luminori blogi artiklis kirjutas dividendinvestor Märten Kress, kuidas investeerida maksuefektiivselt, siis sel korral kirjutab finantsblogija, kuidas kuluefektiivne investeerimine aitab kaasa sellele, et hea tootluspotentsiaaliga investeerimisidee lõpuks ka päriselt tulus oleks.
Tehingutasud ja nende mõju tootlusele
Oletame, et ostsin 2020. aasta jaanuari esimestel päevadel Apple’i aktsiat. Tagantjärele tarkusena saab öelda, et see oli hea mõte, sest aktsia hind on tänaseks tõusnud ligikaudu +77%. See +77% kasum on siiski teoreetiline. Selleks, et kasum nii-öelda välja võtta, pean ma investorina tegema kaks tehingut. Esmalt ostutehingu ja seejärel müügitehingu.
Oletame, et soetasin 2020. aasta jaanuari esimestel päevadel ühe Apple’i aktsia. Aktsia eest tuli siis välja käia ligikaudu 75 dollarit. Praegu maksab üks Apple’i aktsia ligikaudu 133 dollarit. Teisisõnu on hind praegu veidi üle +77% kõrgem.
Kuna reaalsuses kaasnevad väärtpaberitehingute tegemisega ka kulud, tuleb oma tegeliku tootluse ja kasumi arvutamiseks arvesse võtta ka tehingutasud. Vaadates Luminor Investori väärtpaberitehingute hinnakirja, näeme, et USA börsil aktsiatehingute tegemisel on tasuks 0,018 USA dollarit aktsia kohta, aga mitte vähem kui 14 dollarit tehingu kohta. Seega ostutehingu tegemisel läheb tasudeks 14 dollarit. Müügitehingu puhul rakendub samuti 14 dollari suurune tehingutasu. Seega ostu ja seejärel müügitehingu tegemisega kulub tehingutasudeks 2×14 ehk 28 dollarit.
Apple’i aktsia sain soetada 75 dollariga ja müüa 133 dollariga. Seega hinnatõusult teenitud kasum ühe aktsia kohta oli 133 dollarit miinus 75 dollarit ehk 58 dollarit. Selleks, et leida minu kui investori tegelik tootlus, tuleb kasuminumbrist maha arvutada ka kulud. See tähendab, et 58 dollari suurusest kasumist jääb 28 dollari tehingutasude maha võtmisel alles 30 dollarit puhaskasumit. Protsentuaalselt teeb see tootluseks +40%. Pole ju ka paha, aga see on siiski oluliselt madalam number, kui eelnevalt jutuks olnud +77% hinnatõus.
Kuidas selliseid olukordi vältida? Kuidas ennetada seda, et tehingutasud justkui söövad meie teenitud kasumi ära?
Lihtne rusikareegel tehingutasude jaoks
Selleks on olemas üks üpris lihtne rusikareegel. Võime seda kutsuda “1% reegliks”. See reegel ütleb, et erainvestor võiks oma väärtpaberitehingud planeerida nõnda, et tehingutasudeks ei kuluks üle 1% tehingusummast. Mida see täpselt tähendab?
Eelnevat Apple’i aktsia näidet edasi arendades saame öelda, et juhul kui planeerime Apple’i aktsiat hoida pikaajalise investeeringuna, siis meie ostutehingu eest makstud tehingutasu 14 dollarit võiks moodustada maksimaalselt 1% tehingusummast. Lihtne arvutus annab siinkohal tulemuseks, et minimaalne tehingusumma peaks antud juhul olema 14/0,01 = 1400 dollarit.
Seega selle asemel, et osta kõigest 1 Apple’i aktsia, teab kuluefektiivselt toimetav investor, et mõistlik on osta vähemalt 1400 dollari eest. See teeb ligikaudseks aktsiate arvuks 19 aktsiat.
Milliseks oleks kujunenud kuluefektiivse investori puhaskasum ja netotootlus? Uurime järele.
Oletame, et investor soetas 2020. aasta jaanuari alul 19 Apple’i aktsiat selle sama 75 dollari suuruse hinnaga. Kokku kulus tehingule 1425 dollarit. Tehingutasuks selle ostu puhul 14 dollarit ehk 0,98% tehingusummast. 19 Apple’i aktsia maha müümisel sai investor 133 dollarit aktsia kohta ehk kokku 2527 dollarit. Tehingutasu taas 14 dollarit. Puhaskasumiks kujuneb antud juhul 2527–1425–14–14=1074 dollarit. Netotootluseks tuleb 1074/1425=75%.
Mäletatavasti oli hinnatõusu suuruseks ligikaudu +77%, millest kuluefektiivselt tegutseval investoril õnnestus kätte saada veidi üle +75%. Päris hea tulemus, kas pole?
1% reegel praktikas
Alljärgnevasse tabelisse on koondatud tehingutasud, mis rakenduvad tehes tehinguid Luminor Investori platvormil USA börsil noteeritud aktsiatega erinevate tehingusummade lõikes. Tabeli esimeses reas on näha tehingutasudeks kuluv summa dollarites, teises tehingutasu protsendina tehingusummasse.
| 100 | 250 | 500 | 750 | 1000 | 1500 | 2000 | 2500 | 3000 | |
| Tehingutasu (USD) | 14.00 | 14.00 | 14.00 | 14.00 | 14.00 | 14.00 | 14.00 | 14.00 | 14.00 |
| Tehingutasu (%) | 14.0% | 5.6% | 2.8% | 1.9% | 1.4% | 0.9% | 0.7% | 0.6% | 0.5% |
Nagu tabelist näha, on USA aktsiatega tehingute tegemisel kuluefektiivsuse saavutamiseks mõistlik minimaalne tehingusumma hoida seal 1400-1500 dollari piirimail.
Mandri-Euroopa börsidel nagu näiteks Saksamaa Deutsche Börse, Hollandi Euronext Amsterdam, Belgia Euronext Brussels, aga samuti ka Soome OMX Helsinki ja Itaalia Borsa Italiana puhul on tehingutasude skeem järgmine. Tehingutasuna rakendub 0,1% tehingu summast, aga mitte vähem kui EUR 10.
| 100 | 250 | 500 | 750 | 1000 | 1500 | 2000 | 2500 | 3000 | |
| Tehingutasu (EUR) | 10.00 | 10.00 | 10.00 | 10.00 | 10.00 | 10.00 | 10.00 | 10.00 | 10.00 |
| Tehingutasu (%) | 10.0% | 4.0% | 2.0% | 1.3% | 1.0% | 0.7% | 0.5% | 0.4% | 0.3% |
Seega Mandri-Euroopa börsidel eurodes tehinguid tehes tasub kuluefektiivsust silmas pidades hoida minimaalne tehingusumma vähemalt 1000 euro kandis.
Mis siis kui mu igakuine investeerimisvõimekus on alla 1000 euro?
Hea küll, kuluefektiivsuse saime selgeks, aga mis siis kui minu igakuine investeerimisvõimekus on 500 eurot? Või 250 eurot?
Sellisel juhul on lihtne nipp kanda iga kuu see investeerimiseks mõeldud summa Luminor Investori kontole, kuid teha tehinguid vaid siis kui minimaalselt 1000 eurot on täis. Nõnda saab kuluefektiivselt investeerida ka väiksemate summadega.
