Dividendinvestor: kuidas investeerida maksuefektiivselt?

Erinevad uurimused on jõudnud järeldusele, et võit maksuoptimaalsest investeerimisest on sageli suurem kui võit kuluefektiivsest investeerimisest.

Näiteks USA varahalduri Vanguard analüüsi kohaselt suurendab maksuefektiivselt investeerimine investori netotootlust kuni 0,75%, samas kui kuluefektiivne käitumine võimaldab suurendada netotootlust kuni 0,34%.

Sellest, et maksustamise mõju investeerimisel ei tasu alahinnata, kirjutab Luminori blogis dividendinvestor ja finantsblogija Märten Kress.

Eraisiku investeerimistulu maksustamine

Eestis maksustatakse tulumaksuga residendist füüsilise isiku poolt maksustamisperioodil Eestis ja väljaspool Eestit kõikidest tuluallikatest saadud tulu, sealhulgas näiteks kasu vara võõrandamisest, renditulu ja litsentsitasud, intressid, dividendid, kindlustushüvitised ja väljamaksed pensionifondist.

Lihtsustatult saab öelda, et investeerimistegevuse puhul tekib maksukohustus kahel erineval juhul. Esiteks rakendub tulumaks investorile tehtud väljamaksetele. Selleks võivad olla näiteks dividendimaksed aktsiainvesteeringute puhul ja intressimaksed võlakirjainvesteeringute puhul.

Juhul kui investor saab sellist jooksvat tulu (dividendid, intressid) välismaistesse ettevõtetesse või investeerimisfondidesse paigutatud investeeringutelt, võidakse seda tulu maksustada juba selle ettevõtte või investeerimisfondi asukohariigis. See tähendab, et investorini jõuab netotulu ja tulumaks peeti kinni juba vastavas asukohariigis. Inglise keeles kannab selline maks nime withholding tax ehk välisriigis kinni peetud tulumaks.

Teine tüüpiline olukord, mil investeerimistegevuse valguses tekib maksukohustus puudutab vara võõrandamist. Teisisõnu olukorda, mil investor on teeninud tulu hinnatõusult ja müüb investeeringu kõrgema hinnaga kui seda oli ostuhind. Tulumaksuseaduse valguses viidatakse sellele kui kasule vara võõrandamisest. 

Sellises olukorras sõltub eraisikust investori maksukohustus investeerimiseks valitud süsteemist. Eksisteerib kaks võimalust: 1) investeerimiskonto süsteem ja 2) tavakonto süsteem.

Investeerimiskonto vs tavakonto süsteem

Tavasüsteemi raames investeerides maksustatakse tulumaksuga kasu vara võõrandamisest iga kasuga lõppenud tehingu lõikes. Arvestusperioodi pikkuseks on üks kalendriaasta. Maksustatav kasu on müüdud vara müügihinna ja soetamismaksumuse vahe.

Tuludeklaratsioonis deklareeritakse iga maksustamisperioodil tehtud müügitehing, millega kaasneb maksukohustus (hetkel kehtiv tulumaksumäär on 20%).

Väärtpaberi võõrandamisest saadud kasu maksustamist on võimalik edasi lükata järgnevatele aastatele, kui investor teeb tehinguid läbi investeerimiskonto. 2011. aasta jaanuarist kehtima hakanud tulumaksuseaduse muudatused lõid investeerimiskonto süsteemi.

Alates sellest ajast on eraisikutest investoritel investeerimiskonto kaudu investeerides võimalus saadud tulult tulumaksu maksmist edasi lükata. Tulumaksukohustus tekib siis, kui inimene võtab investeerimiskontolt rohkem raha välja, kui on sinna sisse pannud. Raha välja võtmine kuni sissemakstud summa ulatuses on tulumaksuvaba.

Investeerimiskonto on tavaline pangakonto, mille kasutaja on Maksu- ja Tolliametis defineerinud investeerimiskontona (Tuludeklaratsiooni 6.5. I osas „Investeerimiskonto ning krediidiasutuste andmed“).

Konto saab avada Euroopa Majanduspiirkonna Lepinguriigis või OECD liikmesriigis tegutsevas krediidiasutuses. Konto tuleb deklareerida investeerimiskontona ühel korral – siis, kui täidetakse konto kasutuselevõtu aasta kohta käivat tuludeklaratsiooni. Investeerimiskontot saab igal hetkel sulgeda, kuid selle sammuga võib saabuda maksukohustus. Investeerimiskontosid saab investoril olla mitu. 

Investeerimiskonto on maksukohustust edasilükkav, mitte maksuvabastust võimaldav süsteem. Kui sa kavatsed investorina investeeringust saadud tulu kohe tarbimisse võtta, siis ei ole investeerimiskonto kasutamine ei otstarbekas ega vajalik.

Samas juhul kui sa kavatsed saadud tulu aga uuesti finantsvarasse investeerida, tasub kaaluda investeerimiskonto kasutamist. Investeerimiskonto süsteemi saab kasutada vaid seaduses kirjeldatud varadesse, niinimetatud finantsvarasse investeerimiseks.

Investeerimine eraisikuna vs firma alt

Pea kõik ettevõtlikud investorid jõuavad varem või hiljem küsimuseni, kas tasub omale luua ettevõte ja asuda investeerima firma alt. Sellele küsimustele vastuse otsimisel sõltub lahendus päris palju iga investori olukorrast. Teatud üldistusi saab siiski teha. 

Näiteks juhul kui eesmärk ongi ennekõike maksuefektiivne investeerimine, siis teatud varaklasside puhul on läbi ettevõtte investeerimisel selge eelis. Sellisteks varaklassideks on näiteks üürikinnisvara ja ühisrahastuse laenud.

Neist esimese puhul on ettevõtte kaudu toimetades võimalik üüriobjektiga seotud väljaminekud firma kuludesse kanda. Ühisrahastuse laenude puhul samas ei ole eraisikuna investeerides näiteks tänini võimalik realiseerunud laenukahjumeid (nii-öelda hapuks läinud laenusid) saadud tulust maha arvestada.

Teisisõnu käib eraisikuna ühisrahastusse investeerimisel maksustamine teenitud intressitulu ja mitte netotulu (teenitud tulu miinus laenukahjumid) alusel. Selgelt ebasoodne olukord, mida ettevõtte kaudu investeerides on võimalik vältida.

Väärtpaberitesse investeerimise puhul tänapäeval maksuefektiivsuse valguses enam ettevõtte kaudu tegutsedes selgeid eeliseid ei ole. Kui pea 10 aastat tagasi andis firma kaudu väärtpaberiinvesteeringute tegemine teatud maksueeliseid, siis investeerimiskonto süsteemi loomisega 2011. aastal see eelis põhimõtteliselt kadus. 

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.