Kas oled finantsuudiseid lugedes näinud teksti sees sellist kolmetähelist lühendit nagu ETF? Kui sa oled kasvõi veidigi investeerimise või kauplemise vastu huvi tundnud, siis tõenäoliselt on vastuseks jah. Samas kui investeerimine ja finantsasjad üleüldisemalt ei ole sinu huviorbiidis, siis arvatavasti pigem ei.
Olgu vastuseks üks või teine, siis usun, et on viimane aeg omale selgeks teha, mis siis täpselt selle kolmetähelise lühendi taga peitub, kirjutab Luminori blogis dividendinvestor ja finantsblogija Märten Kress.
Üha enam populaarsust koguv väärtpaberi liik
Alustame sellest, et ETFidest on saanud väga paljude nii erainvestorite, fondijuhtide kui ka kauplejate lemmik. Viimase 10 aastaga on ETFide varade maht kasvanud enam kui viis korda tõustes 2010. aasta 1,3 triljoni dollari pealt 2020. aasta lõpuks ligi 7,4 triljoni dollarini. Kokku on maailmas üle 7500 eri ETFi. Millega siis täpsemalt tegu on?
Suuremal või vähemal määral hajutatud
Lühend ETF tuleb inglisekeelsetest sõnadest Exchange Traded Fund. Sobilik eestikeelne vaste on börsil kaubeldav fond. Mida see tähendab? Esiteks seda, et meil on tegemist investeerimisfondiga. See tähendab, et ETF on suuremal või vähemal määral hajutatud.
Näiteks soetades omale Apple aktsiaid, sõltub meie investeeringu käekäik just nimelt Apple majandustulemustest. Samas juhul kui me üksikaktsiatesse raha paigutamise asemel soetame hoopis näiteks iShares Core MSCI World UCITS ETFi, sõltub meie investeeringu väärtus ei rohkem ega vähem kui ligi 1600 eri ettevõtte käekäigust üle kogu maailma.
Nagu isegi aru saada võite on see ikka päris hea hajutatus – ligi 1600 eri ettevõtet, 23 eri riigist ja 11 eri majandussektorist. Seega ETF on oma olemuselt investeerimisfond, mis sisaldab mitmeid väärtpabereid.
ETFid on börsil kaubeldavad
Teine aspekt, mida teada puudutab seda, kuidas me selle fondiga tehinguid teha saame. Nagu ETFi inglisekeelsest nimest eeldada võib, siis tegu on börsil kaubeldava väärtpaberiga. See tähendab, et ETFiga saab tehinguid teha igal ajal kui börs on avatud. See on päris oluline innovatsioon.
Traditsioonilised investeerimisfondid on tänaseks enam kui 100 aastat võimaldanud tehinguid teha kas korra kvartalis, korra kuus või üks kord päevas. ETFid, nagu öeldud, võimaldavad tehinguid teha iga päev ja ka mitu korda päevas. Seega finantsžargooni kasutades saame öelda, et ETFide näol on tegu enamasti päris likviidsete väärtpaberitega.
Enamus ETFe on indeksfondid
Valdav enamus ETFe on oma olemuselt indeksfondid. See tähendab, et eksisteerivad väga selgepiirilised reeglid, kuidas fondijuht peab fondi vara paigutama. Põhimõtteliselt peab fondijuht peegeldama fondi alusindeksi kompositsiooni ja tootlust. Lihtsustatult öeldes tähendab see seda, et näiteks Vanguard S&P 500 UCITS ETFi haldav fondijuht peab fondi portfelli kokku panema just täpselt nõnda, et see kopeeriks võimalikult hästi USA suurfirmasid koondavat S&P 500 aktsiaindeksit.
Muuhulgas puudutab see nii seda, millised ettevõtted jõuavad fondi portfelli, aga ka seda kui suur on iga aktsia osakaal. Seega kui indeksis on Microsoft ja selle aktsia osakaal on 5,3%, siis just täpselt sama peab tegema ka fondijuht – soetama Microsofti aktsiaid nõnda palju, et aktsia osakaal kogu ETFis oleks 5,3%.
Mida see kõik tähendab meie kui investori jaoks? Suures plaanis järgmist – soetades ETFi, mis järgib mõne turuindeksi liikumist, saamegi investorina osa just nimelt kogu selle turu liikumisest. Kui turg on languses, käime läbi languse, kui turg rühib ülespoole, saame osa tõusust. ETFi eesmärk on võimalikult hästi peegeldada turuindeksi (alusindeksi) liikumist. Fondijuhil puudub vabadus proovida turgu ajastada, valida milliseid aktsiaid fondi osta ja milliseid mitte ning kui palju neid osta.
Kogu ETFi portfelli kompositsiooni määrab ära indeks. See on ka nüüd üks põhjus, miks indeksfonde ja ETFe kutsutakse sageli passiivseteks fondideks. Nende ainus ülesanne on võimalikult hästi kopeerida turuindeksite liikumist.
Milliseid ETFe on olemas?
ETFe leiab nii selliseid, mis panustavad aktsiaturgude liikumisele, koondavad endas erinevaid võlakirju või ka hoopis näiteks selliseid, mille tootlus on seotud arengutega toorainete hindades. Alljärgnev tabel annab ülevaate 10 kõige suurema varade mahuga ETFist, mida erinevatelt Euroopa börsidelt soetada saab.
| ETFi nimi | ETFi varade maht (milj. €) | ETFi kulukuse määr (%) |
| iShares Core S&P 500 UCITS ETF (Acc) | 35 281 | 0,07% |
| iShares Core MSCI World UCITS ETF USD (Acc) | 24 588 | 0,20% |
| Vanguard S&P 500 UCITS ETF | 22 643 | 0,07% |
| iShares Core MSCI Emerging Markets IMI UCITS ETF (Acc) | 15 605 | 0,18% |
| iShares Core FTSE 100 UCITS ETF (Dist) | 10 183 | 0,07% |
| iShares Core S&P 500 UCITS ETF USD (Dist) | 9 925 | 0,07% |
| iShares Core Euro Corporate Bond UCITS ETF (Dist) | 9 692 | 0,20% |
| iShares J.P. Morgan USD Emerging Markets Bond UCITS ETF (Dist) | 7 375 | 0,45% |
| Invesco S&P 500 UCITS ETF | 7 267 | 0,05% |
| iShares Core DAX UCITS ETF (DE) | 6 516 | 0,16% |
Lahtiütleja: Tegu ei ole investeerimissoovitusega. Enne investeerimisotsuse tegemist peab iga investor ise põhjalikult kaaluma tehtava investeeringu finantsilisi, maksutemaatilisi ja juriidilisi asjaolusid, samuti kõiki riske.
