Luminori blogi

Eestlane elektriautot ei armasta. Kuhu koer on maetud?

Ehkki Balti riikides kasvavad elektriautode müüginumbrid, jäävad nad endiselt umbes 2% juurde või alla selle.Shutterstock

Ehkki paljudes Euroopa riikides võib märgata elektriautode müüginumbrite kiiret kasvu, ei ole selle trendiga liitunud Eesti autoturg. Miks on elektriautode müüginumbrid madalad ning mida tähendab see kogu autoturu jaoks, räägib Luminor Liisingu juht Andrus Soodla.

Euroopa tarbija on keskkonnasäästlikkusest huvitatud

Soodla sõnul on väga oluliseks trendiks asjaolu, et elektriautode ja pistikhübriidide müüginumbrid kasvavad kiiresti ning on kooskõlas heitenormide ja kvootidega.

“Novembris ületas elektri- ja hübriidautode müüginumber Saksamaal 50% piiri. See, et diisel- ja bensiiniautosid osteti vähem, on märgiline, kuid mõnes mõttes ka ootuspärane, kuna Euroopa tarbijad on järjest enam huvitatud keskkonnasäästlikkusest,” sõnas ta.

Samasugust käitumist ei näe aga Eestis ega teistes Balti riikides. “Ehkki Balti riikides kasvavad elektriautode müüginumbrid, jäävad nad endiselt umbes 2% juurde või alla selle. “Eestis müüdud elektriautodest on suur hulk läinud hoopis taksoparkidesse, mitte igapäevasesse ehk eraisikute tarbimisse,” nentis Soodla.

Tõenäoliselt on olukorda suuresti mõjutanud ka käimasolev energiakriis. “Kõrgete elektrihindade valguses ei pruugi elektriauto olla kohaliku inimese jaoks esimene valik. Ühtlasi mõjutab olukorda suuresti ka asjaolu, et meil sisuliselt puuduvad riiklikud toetused, mis elektriautode müüginumbrite kasvu soosiks,” loetles ta erinevaid põhjuseid.

Siiski võib kohalikul turul märgata kasvavat nõudlust hübriidautode järele. “Siin tuleb tähele panna, et kui tavahübriidid keskkonnasäästlike autode kategooriasse ei ulatu, siis väikese mootoriga hübriidid aga küll,” ütles ta.

Nõudlus sisepõlemismootoriga autode järele vaid kasvab

Ehkki täna on Eestis võimalik valida üle 40 erineva elektriauto mudeli vahel, on müüginumbrid endiselt liiga väikesed. “See toob omakorda kaasa olukorra, kus Euroopa Liidu poolt rakendatud kvootide tõttu ei anta Eesti turule enam neid autosid, mida tarbija osta sooviks,” kirjeldas ta.

Kuigi mujal Euroopas on tarbijate valmisolek keskkonnasäästlikumaks eluviisiks juba olemas, pole CO2 koguse alandamisega seotud regulatsioonid meie kohalikul turul veel soovitud muutust kaasa toonud. “Selle tagajärg on aga see, et koondmüüginumbrid langevad ning sellevõrra rohkem ostetakse järelturult odavamaid diisel- ja bensiinimootoriga autosid,” lisas ta.

“Kvoodid on selleks, et turu käitumist mõjutada, aga kui meie turg ei osta elektriautosid, siis ei lasta meil osta ka bensiini- ja diiselautosid,” selgitas Soodla.

Mis juhtub järgnevatel aastatel?

Niisiis võib ennustada, et järgnevatel aastatel jõuavad bensiini- ja diiselmootoriga autode hinnad elektriautodele järele.

“Samal ajal, kui autotootjad toovad turule uusi täiselektrilisi autosid ehk pakkumise pool keskendub elektriautodele, on nõudlus sisepõlemismootori poole. See tõstab hinnad sama kõrgele nagu elektriautodel ning see on meie turule päris kõva pauk,” hindas ta.

Sealt omakorda hakkab pihta elektriautode hinnakonkurents ning seejärel võib hakata ootama, kus nende hind hakkab alanema. “Ent sinnani läheb 4-5 aastat aega,” ennustas Soodla.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.