Jätkuvalt kõrged kinnisvarahinnad on eestlastest koduotsijad pannud valiku ette soetada maatükk krõbeda hinna eest Tallinna külje alla või kolida veidi kaugemale. Luminori eraisikute panganduse juht Tanel Rebase sõnul on linnast 40–50 kilomeetri kaugusele jääv maatükk uus reaalsus, millega tuleb hinnatundlikematel klientidel leppida.
Koroona järellainetus kestab ka ehitusturul
Uue olukorra, kus maja ehitamisest unistavad eestlased on sunnitud sobiva maatüki leidmiseks võtma sirkli ja tõmbama kaardile senisest laiema diameetri, on suuresti tinginud viimastel aastatel kinnisvaraturgu mõjutanud tegurid. Näiteks lennutas maatükkide ja olemasoleva kinnisvara hinnad taevasse koroonakriis ning sellele järgnenud turu ülekuumenemine – ehkki olukord on tänaseks stabiliseerunud, on hinnad siiski kõrged ning märkimisväärset langust pole näha.
“Maatüki hind on paljudes piirkondades isegi kahekordistunud – see omakorda sunnib inimesi kompromissidele, et unistust oma majast mitte päriselt maha matta,” rääkis Rebane. Seega, kui varem tundus poolesaja kilomeetri kaugusele jääv maatükk utoopiline plaan, siis tänaseks on sellest saanud paljude eestlaste paratamatu reaalsus.
Samas soosivad seda otsust ka koroonapandeemia positiivsed järellainetused. “Kaugtöö tegemise võimalused on paljudes ettevõtetes jätkuvalt head ning kui töötaja ei pea neli-viis korda nädalas linnas tööl käima, paneb see mõistagi inimesi ka oma kodu linnakeskusest veidi kaugemale otsima,” lisas ta.
Samuti on positiivseks teguriks asjaolu, et tõmbekeskusest veidi kaugemal on sageli paremad võimalused kooli- ja lasteaiakoha saamiseks. “Kuivõrd ehituse kogukulu ei sõltu asukohast ning maja ehitamise puhul tuleb hind umbes sama, valitakse hoolikalt just maatüki asukohta eeldusel, et kaugemal asuvad maatükid on hinnatundlikule inimesele märksa soodsamad.”
Laenu enam nii lihtsalt ei saa
Siiski puudutab kinnisvaraturgu tugevalt raputanud hinnatõus ka tõmbekeskustest kaugemal asuvaid piirkondi. Rebase sõnul võib hind olla varasemaga võrreldes küll kallim, kuid pole võrreldav Tallinna läheduses müüdavate maatükkidega. “Kui ühel juhul räägime olukorrast, kus varem 20 000 eurot maksnud maatüki saab nüüd kätte 40 000 euroga, siis linna lähedal tuleb sobiva maatüki eest välja käia kuuekohaline summa,” tõdes ta.
Inflatsiooni ja kõrge euribori kontekstis on tegu ikkagi suur summaga, mida ainuüksi maa ostu eest välja käia, siis on maja ehitamiseks vajalik eelarve muutunud järjest olulisema tähtsusega teguriks. “Kui sellesama summa eest, mille eest saaks Viimsisse osta maatüki, saab veidi kaugemale ehitada unistuste kodu, siis pole kahtlustki, et suur hulk inimesi otsustab teise variandi kasuks,” sõnas Rebane.
Ehkki ehitus- ja kinnisvaraturg on mõnda aega tasapisi jahtunud, on praegu käimas ehituse kõrghooaeg – see tähendab, et sobiva tulevase elukoha otsimine käib täies hoos. “Käesolev kevad on küll aktiivsuselt pisut konservatiivsem, kuid inimesed on siiski talveunest ärganud ning otsivad endale sobivaid variante,” kinnitas ta.
Küll aga tuleb pangal paljude inimeste laenutaotlusi tagasi lükata, seda erinevatel põhjustel ja iga päev. “Üleüldine elukalliduse tõus ja hinnakasv mõjutavad kindlasti ka pangapoolseid otsuseid, kuna laenamine on nüüd muutunud märksa kallimaks kui varem. Samuti mõjutab ka panga otsust sobiva maatüki asukoht, kuna ehitatava kinnisvara väärtus mängib riski hindamisel suurt rolli.”
Rebase sõnul on siiski arvamus, et pangalt maatüki ostmiseks laenu ei saa, väga levinud, kuid siiski ümberlükatav müüt. “Pank kindlasti finantseerib ka maa ostmist, kuid küsimus seisneb eeskätt kliendiprofiilis ja omafinantseeringus – kui kliendil on olemas 50% omafinantseeringust, saab maa ostmist finantseerida ehituslaenu abil. Lisatagatise korral veelgi väiksema omafinantseeringuga. Kui aga soov on hetkel osta unistuste maatükk ning asuda ehitama pisut hiljem, siis soovitan tutvuda ideelaenu tingimustega,” ütles Rebane lõpetuseks.
