Kolmandasse sambasse investeerimine kogub jõudumööda populaarsust. Sellegipoolest leiavad eksperdid, et eestlaste rahatarkuse parandamiseks jagub veel ruumi – tänaseks on kolmanda samba konto avanud vähem kui 200 000 inimest. Milline valik kolmanda samba fondi puhul teha ning kellele selline investeerimisvõimalus sobib, räägib Luminori pensionifondide fondijuht Vahur Madisson.
Huvi rahatarkuse vastu on endiselt suur
Ehkki kolmanda samba konto avamine on tehtud võimalikult lihtsaks ning võtab aega vaid paar minutit, takerdub suur osa inimesi just esimese sammu tegemise taha. Just avalduse esitamine tundub paljude inimeste jaoks keeruline ning see on tõenäoliselt ka põhjus, miks rahatark soov sageli vaid ideefaasi jääb. “Samas võib näha, et inimeste huvi finantsteadlikkuse parandamise vastu on olemas ja isegi suurenemas, kuid just esimese sammu tegemine on olnud paljudele tõrkeks,” märkis ta.
Siiski on kolmanda samba konto avamine tehtud inimestele lihtsamast lihtsaks: välja tuleb valida sobivaim fond, teha avaldus ning alustada sissemakseid. Siin aga näeb Madisson järgmist põhjust, miks konto sageli avamata jääb: inimestel näib olevat raskusi igakuiseks sissemakseks sobiva summa leidmisega. Tasub aga meeles pidada, et vabatahtliku sissemakse suuruse saab igaüks ise valida ning seda võib igal hetkel vastavalt soovile muuta.
“Kui eksperdid soovitavad kanda kolmandasse sambasse 10–15% igakuisest netosissetulekust, siis alustava investori jaoks võib see summa tunduda hirmuäratavalt suur. Soovitaksin esialgu alustada näiteks paarikümnest eurost ning summat tasapisi ja vastavalt võimalustele kasvatada,” soovitas Madisson.
Tooteid tuleb aina juurde
Kuna töötavat elanikkonda jääb Eestis aastatega aina vähemaks, ütlevad erinevad prognoosid, et esimesest ja teisest sambast pensionieas enam ei piisa – möödunud aastal avaldatud Eesti pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse analüüsist selgub, et hõlmatuse parandamiseks oleks tarvis rohkem stiimuleid kolmanda sambaga liitumiseks.
“Jätkusuutlikkusele orienteeritud fondide, tööandjapensioni ja muude uute toodete tulek on kindlasti andnud oma panuse kontode arvu kasvuks. Loodetavasti näeme tulevikus veelgi suuremat hõlmatust,” jäi fondijuht optimistlikuks.
Kuivõrd kolmanda sambaga liitumist soovitatakse pea kõigile, rõhutab Madisson, et mida varem kogumisega alustada, seda tulemuslikumaks see ajas muutub. Samas mängib kolmas sammas paremad kaardid kätte just nooremas eas alustajatele, kuna liitintressi efekt võimaldab teenitud tulult omakorda tulu teenida.
“Mida noorem kolmandasse sambasse astunud inimene on, seda väiksematest summadest võiks kogumist alustada, kuna see viib lõpuks suure kogumisväärtuseni. Hilisemas eas alustades on stardiplatvorm vähemsoodsam ning panustada tuleb rohkem.” selgitas ta.
Võimalus, mida ei tohi käest lasta
Et riik toetab kolmandasse sambasse säästmist maksusoodustusega, on investeerimata jätmine Madissoni hinnangul justkui võimalus, millel oleks patt raisku minna. Kuid peamine argument kogumisele on siiski finantsturgude pakutav pikaajaline oodatav tootlus.
Kolmandale sambale iseloomulik stabiilsus tekib läbi regulaarse kogumise ja finantsdistsipliini. “Kuna kolmas sammas pakub stabiilsust ja turvatunnet läbi regulaarse ja fondide professionaalse haldamise, on see levinud kogumisvõimalus nii kogenud kui ka kogenematute investorite hulgas,” märkis Madisson.
Seega ei tasu kolmanda samba kaalumisel jääda kauaks sobivat fondi või sissemakse summat valima. Sellisel juhul saab asjalikku nõu enda pangast. “Tähtis on lihtsalt kogumisega alustada – kogemused ja investeerimiseks vajalikud teadmised tulevad aastate jooksul,” lisas ta lõpetuseks.
