Uus kooliaasta on ukse ees ning Eesti lastel tuleb taas alustada või jätkata senise kooliteega. Ehkki suur hulk vajalikke teadmisi omandatakse just koolipingis, on väga suur roll ka lapsevanematel, kes saavad olla eeskujuks nii väärtushinnangute kui ka eluks vajalike tarkuste omandamisel. Luminori Eesti eraisikutepanganduse juht Kaspar Kork leiab, et just lapsevanemad saavad olla rahatarkuse suunanäitajad.

Taskurahal on väärtus

Kuivõrd paljudes Eesti peredes on kombeks jagada lastele taskuraha, on kerge tekkima uskumus, et raha jagatakse kergelt ning sama lihtsalt võib selle ka ära kulutada. “Lastele võib jääda rahast petlik mulje ainuüksi põhjusel, et taskuraha ongi justkui mõeldud ainult kulutamiseks, mitte kogumiseks,” tõdes Kork.

Esimest korda peaks laps raha väärtusest teadlikuks saama siis, kui silmapiirile ilmub mõni suurem eesmärk või unistus, mille jaoks väiksematest summadest enam ei piisa. Seeläbi on lapsele võimalik õpetada kogumist ja järjepidevust. “Järjepidevalt raha kõrvale panemise ning realistlike eesmärkide seadmisega õnnestub kogumisele anda väärtus, mida tühja-tähja peale kulutamisega teha ei õnnestu.”

Nii kasvab lapse silmis ka raha väärtus ning arusaam, et raha ei kasva tõepoolest puu otsas. Seejuures aga ei saa tähelepanuta jätta lapsevanemate käitumist, kellel on suunanäitajana lapse harjumustele ja tõekspidamistele väga suur mõju. “Kõige parem õpetamisviis on see, kui vanem näitab oma oskuste ja teadmistega eeskuju, kuidas rahaga ümber käia ja seda teadlikult koguda või investeerida,” lisas Kork.

Vead, mida vältida

Ehkki eesmärk võib olla õilis, tehakse rahatarkuste juurutamisel vahel ka korduma kippuvaid vigu. Eksperdi hinnangul võiks kogumise vaates hoiduda ebarealistlike ootuste või eesmärkide seadmisest, kus soovitu saavutamiseks võib minna koguni aastaid. “Lapse motivatsiooni hoiab kõrgel see, kui ta näeb, et kogumine täidab oma eesmärki ning aitab tal unistuse poole liikuda – seega tasub alustada väikestest sammudest,” soovitas ta.

Samuti võiks lapsi rohkem kaasata ka pere igakuise eelarve koostamisse või ülevaate andmisesse. “Miks mitte vaadata koos lapsega järgmise kuu eelarvele otsa ning hinnata, millele kõige rohkem raha kulub. Sellise kaasamise abiga saab laps ülevaate, kuidas peres rahaasju korraldatakse ning oskab tänu sellele ka raha väärtust paremini hinnata,” märkis ekspert.

Ehkki esialgu võivad teatud terminid või seaduspärad lapses segadust tekitad, ei tasu lapsevanemal kohe heituda – lapse küsimustele leiab vastuseid nii internetist kui ka investeerimisteemalisest kirjandusest.

Kindlasti tuleks rahatarkuste juurutamisel silmas pidada ka lapse vanust. “On väga suur vahe, kas investeerimistarkusi tutvustatakse 5- või 10-aastasele lapsele. Seega tasub alustada lihtsamatest põhitõdedest ning liikuda lapse vanuse kasvades keerulisemate teemade juurde. Iga oskus tuleb tasa ja targu, seega tasub olla järjekindel ja julgustada last ka soovi korral küsimusi esitama,” sõnas Kork lõpetuseks.