Noore inimese jaoks võib pensioniiga tunduda küll väga kaugel, kuid see ei tähenda, et selle peale mõtlemisest või plaanide tegemisest tuleks igal võimalusel hoiduda. Luminori klienditeenuste juhi Kaspar Korki sõnul napib eestlastel sageli piisavaid oskusi, kuidas eesmärke seada, ent just see on kindla tuleviku ja turvatunde alustala.
Arvuta, kui palju pensionit sa saama hakkad
Kaspar Kork leiab, et pensionieaks valmistumine peab hakkama juba nooremas eas ning võimalikult vara, kuna pikaajaliste eesmärkide seadmine on tuleviku alus. “Et inimese keskmine eluiga pikeneb ja meditsiin areneb tohutu hooga, tuleb meil juba praegu visualiseerida, mis juhtuks siis, kui ma peaksin näiteks homme pensionile minema,” ütles ta.
Siinkohal on abi pensionikalkulaatorist, mille abil saab igaüks otsekohe välja selgitada, kui suures mahus pensionit ta saama hakkab. “Kui sa oled 30ndates eluaastates inimene ja saad täna Eesti keskmist palka olukorras, kus pensioniiga lükkub pidevalt edasi, oleks igakuine pension umbes 30% sinu praegusest palgast,” näitlikustas Kork.
Siinkohal tuleb endale selgeks teha, kas sellise summaga on võimalik hakkama saada või saab juba praegu midagi ära teha selleks, et pensionieas mugavamalt elada. “Isegi, kui me lisame riiklikule pensionile teise ja kolmanda samba, jõuame heal juhul 40–50% juurde – ilmselgelt ei pruugi see olla piisav, et hästi ära elada.”
Ole rahatark juba praegu
Ent kuidas siis väärikalt vananeda ning oma tulevik kindlustada? Selleks on tarvis hakata rahatargalt toimetama juba praegu. “Ma olen kindel, et keegi meist ei sooviks töötada surmani, vaid kujundada ise oma pensioniaega nii, et see aeg oleks eelkõige täisväärtuslikuks nautimiseks mõeldud,” märkis ta.
Mõistagi algab rahatarkus eesmärkide seadmisest. “Juba praegu võiks iga inimene igakuiselt raha kõrvale panna, investeerida eesmärgipäraselt ja mõelda oma kulutused läbi. Seda on tegelikult väga lihtne teha ning lõppkokkuvõttes toob see rahakotile ainult kasu.”
Just investeerimine on Korki sõnul üks kindel viis oma tagalat kindlustada. “Kui parasjagu on käimas keerulised ajad, siis investeerimine võimaldab sellest perioodist kergemini läbi tulla. Ükski kriis ei kesta igavesti ning see kehtib ka praeguse situatsiooni kohta, kus paljudel on küll raske, kuid ka see läheb mööda,” leidis ta.
Seega saab raha säästa ka praeguses olukorras, kus inflatsioon viib pangakontolt suuremaid rahasummasid kui mõni aeg tagasi. “Tuleb aru saada, kuhu su raha läheb ning kas on võimalik teha teadlikumaid otsuseid, seda nii toidupoes, elektritarbimises, auto kasutamises kui ka kõikides muudes aspektides. Mõnes mõttes on just praegu kõige parem hetk säästlikuma eluviisi katsetamiseks, sest meie ümber toimuv soosib seda.”
Kiusatus raha kulutada võib olla suur
Kindlasti võib suure summa kogunedes tekkida kiusatus kasutada raha mõnel teisel eesmärgil, kui esialgu seatud sai. Sellisel juhul tuleb oskuslikult end kulutamisest kõrvale juhtida. “Sääste tuleb paigutada teadlikult – kogutud raha hoidmine koos ülejäänud summaga ei ole kindlasti hea mõte, kuna seal kulub see väga ruttu millegi ebatarviliku peale.”
Pensionieaks kogutud raha peaks aga hoidma muudest säästudest eraldi. “Kui pensionieaks kogutakse ühele kontole, siis ootamatute juhtumite jaoks tuleks koguda raha sellest eraldi. Väga kaval nipp on teha eraldi konto, millele ei tehta pangakaarti ning millel on väga väikesed limiidid, mis takistavad rahal sealt ära liikumast,” jagas Kork soovitusi.
Niisiis nõuab raha kogumine ja säästmine tugevat enesedistsipliini ning see on omadus, mida annab endas järjepidevuse abil kasvatada. “Nii igakuiselt raha kõrvalepanemine kui ka selles järjepidev olemine nõuab distsipliini – see on investeerimise puhul väga oluline ja vajalik omadus,” ütles Luminori klienditeenuste juht.
