Elektriauto on tulnud, et jääda. Aga kuidas ta tuleb?

Kui kiiresti jõuab kätte hetk, mil tänavatel sõidavad vaid elektriautod?Shutterstock

Kui veel mõni aeg tagasi oli auto valimisel peamiseks küsimuseks, kas eelistada bensiini- või diiselmootoriga neljarattalist, siis tänapäeval jagub valikut igale maitsele. Milliste kriteeriumite põhjal inimene endale auto valima peaks ning kui kiiresti jõuab kätte hetk, mil tänavatel sõidavad vaid elektriautod, räägib Luminor Liisingu juht Andrus Soodla.

Otsus ratsionaalsetel alustel

Ehkki autoostu peetakse sageli ekslikult emotsioonide najal tehtud tehinguks, lükkab Andrus Soodla selle väite ümber. “Auto valimisel on aluskriteerium olnud ikkagi praktilisus – inimesed teevad reeglina ostu ratsionaalsetel alustel,” ütles ta.

Ka valik bensiini- ja diiselmootoriga masina vahel tulenes eelkõige sellest, kumba inimesel mõttekam või rahakotisõbralikum soetada on. Küll aga võib viimasel ajal märgata, et sobiva auto valiku juurde on lisandunud veel üks aspekt, millele järjest rohkem tähelepanu peab pöörama.

“Täna võib öelda, et väga oluliseks on saanud ka keskkonnaaspekt, kuna inimeste teadlikkus on väga palju tõusnud,” sõnas Soodla. Seda kinnitavad ka hübriidautode head müüginumbrid. “Kuna igakuised kulud vähenevad, on ka see mõnes mõttes ratsionaalne tegur, mida auto valiku juures arvestatakse. Seda soodustab kindlasti ka asjaolu, et hinnavahe sisepõlemismootoriga autode ja hübriidmasinate vahel on hakanud sulama.”

Üleminek toimub etapiliselt

Järjest enam võib suurtelt autotootjatelt kuulda, kuidas lähitulevikus sisepõlemismootoriga autosid enam ei toodeta. Hiljuti teatas näiteks Volkswagen, et loobub manuaalkäigukastiga autode tootmisest – põhjus peitub samuti elektriautodele üleminekuperioodis.

“Nii manuaalset kui ka automaatset käigukasti on tegelikult vaja vaid sisepõlemismootori jaoks. Elektrimootor toodab igal hetkel nii palju jõudu, kui parasjagu vaja on,” selgitas Soodla.

Kuivõrd aga inimesed pole harjunud autodega, mis käike ei vaheta, luuakse elektriautodele hetkel selline kasutajakogemus, kus auto justkui vahetaks käike, ent tegelikult seda ei toimu. “Inimesed tunnevad end autoroolis kindlamalt, kui nad tunnevad endiselt käiguvahetust,” rääkis ta. 

Samal põhjusel tuleb osadele autodele helisüsteemi kaudu salongi mootorimüra, kuna vastasel juhul tundub sees liiga vaikne. “Tehnoloogilises mõttes on see muidugi absurd, kuid selge on see, et tarbijakogemust viiakse üle etapiliselt ja pikemas perspektiivis need asjad niiviisi kindlasti ei jää,” ütles Luminor Liisingu juht.

Ehkki tänapäeval saab valida bensiini, diisli, gaasi, aku ja erinevate hübriidlahenduste vahel, ennustas Soodla, et tõenäoliselt jääb selles võitluses peale ikkagi puhas elektrimootor. “Kuna akude mahutavused on tehnoloogiliselt arenenud nii hästi ja teevad seda lähitulevikus ka edasi, võib öelda, et elektriauto hakkab piltlikult öeldes valmis saama,” ütles Soodla.

Ei tasu ette rutata

Ent milline on Eesti valmisolek elektriautode tulekuks? Luminor Liisingu juhi hinnangul liigub Eesti taristu käsikäes autoturuga ning kiiret kuhugi ei ole. “Täna müüakse Eestis elektriautosid igakuiselt ligikaudu 2% kogu autode müügist. See arv küll kasvab pidevalt, kuid tegelikult ei ole mõtet probleemist ette rutata, kui de facto seda veel olemas ei ole,” märkis Soodla.

Kindlasti hõlbustaks elektriautode müüki näiteks valitsuse panus uuele tehnoloogiale üleminekuks. “Kui ikka valitsus kompenseeriks iga elektriauto ostu 5 000 euroga ning kogu taotlusprotsess oleks lihtne ja loogiline, siis paari kuu või umbes poole aastaga oleks müüdavate elektriautode protsent juba palju kõrgem,” nentis ta.

Seega usub Soodla, et olemasolevate elektriautode jaoks on praegune taristu igati piisav. “Ma julgen arvata, et kui see arv suureneb, tuleb ka taristu loogilises sammus autode müügile järele,” sõnas ta.

Patareiautode järelturg puudub

Ent milliseks võiks kujuneda elektriautode järelturg, on veel raske ennustada. Hetkel eristab Eestis elektriauto liisingusse võtmist keskmisest madalam liisinguintress, milline haakub pankadele olulise ESG strateegiaga.

Euroopas pole aga Soodla sõnul olulist vahet, kas liisingusse võetakse sisepõlemismootoriga või akuga auto. “Vahe seisneb pigem selles, et kui valikuks on kasutusrent, siis akuautode puhul pole hetkel veel teada, milliseks kujuneb tulevikus nende järelturg: kas nende jääkväärtus langeb sama tempoga mis näiteks bensiiniautol või mitte. See on kindlasti üks oluline asjaolu,” märkis ta.

Küll aga võib tema hinnangul ennustada, et elektriautodele antakse väiksemaid jääkväärtuseid. “Ainuke elektriauto, mis hetkel järelturul on ja mille kogemus meil olemas on, on Nissan Leaf. Ülejäänud autode puhul võime vaid ennustada, milliseks nende järelturg tegelikult kujuneb – seda näitab aeg,” ütles Soodla.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.