Eesootav sügistalvine periood on pannud inimesi järjest rohkem mõtlema säästmise peale ning mõistagi mängib siin rolli ka energiahindade kallinemine, sealhulgas kütusehind. Kuidas mõjutab olukord elektriautode müüki, räägib Luminor Liisingu juht Andrus Soodla.
Elektriautodel on sisepõlemismootoriga autode ees selge eelis
Kui varasemalt on eestlaste huvi elektriautode vastu olnud leige, võib märgata, et olukord on hakanud tasapisi muutuma. Peamiseks “süüdlaseks” on mõistagi kallinevad energiahinnad, mis tarbijate rahakotile valusa väljakutse esitavad.
“Kindlasti on inimesed hakanud vaatama energiasäästlikumate autode poole, selles pole kahtlust. Ehkki ka elekter on hetkel kallis, siis kogu kulu arvesse võttes on elektriautodel siiski sisepõlemismootoriga autode ees veel eelis,” rääkis Soodla.
Ent lisaks tarbimisele mõjutavad elektriautode müüki ka keskkonnaregulatsioonid, mis ei luba tootjatel liiga suure kütusekuluga masinaid valmistada ega ka müüa. “Teisest küljest on näha, et see n-ö konflikt taandub ehk iseenesest, kuna ka inimesed pole enam sellistest masinatest huvitatud,” märkis Soodla. Seega võib suurem pinge olemata jääda, kuna mõlemad pooled tulevad üksteisele vastu.
“Et kõrged energiahinnad vähendavad tarbimist ning kütusehinnad on väga kõikuvad, on raske ennustada, kuidas olukord autoturul muutub. Hetkel pole siiski põhjust arvata, et hinnad langeksid, kuna energiakriis on üleüldine globaalne probleem ning ainsaks mõjutajaks võib olla majanduskasvu aeglustumine.”
Uusi brände ja mudeleid tuleb muudkui juurde
Ehkki elektriautode osakaal on viimastel aastatel moodustanud uute autode kogumahust umbes 2%, on tuuled tänaseks pöördunud, ja seda kõikides Balti riikides. Nimelt on uute elektriautode müük viimase kuue kuu jooksul märkimisväärselt tõusnud – selle perioodi jooksul on müüdud enam kui 1400 elektriautot, neist Eestis ligi 400. Võrdluseks: mullu samal perioodil oli selleks arvuks Eestis 264 ning 2020. aastal vaid 109.
“Kui praegu moodustavad elektriautod 4% uute autode kogumahust, siis see protsess on kindlasti alles hoogu kogumas: järgmisel aastal on see 8% ning kaugel pole enam ka 16%, mis on juba igati arvestatav turuosa,” kommenteeris Soodla.
Ta lisas, et transpordiameti andmetel on näiteks Nissanil viie kuu lõikes müüdud elektriautode osakaal 12%, Audil 8%, Hyundail 27% ja Kial 12% – need on juba väga suured arvud. Seega on aina rohkem turule tulemas brände, kes panustavad elektriautode tootmisesse aina rohkem, seda enam, et ka tarbija tunneb nende vastu kõrgendatud huvi.
Muutust näeb ka turu jagunemises: kui varasematel aastatel tootsid elektriautosid vaid üksikud brändid, siis 2022. aastaks on kõik populaarsemad autotootjad elektriautode turul kanda kinnitanud.
Autotootjate fookus hakkab muutuma
Siiski on elektriautode müügikasv alles algusjärgus. “Pole enam küsimust, kas trend tõuseb või mitte – kasv kindlasti tuleb, selles pole kahtlust,” kinnitas Soodla. Küll aga on näha, et autotootjad on suunanud suurema fookuse premium–klassi masinate tootmisse, kuna see toob neile rohkem kasu.
Kui seni on olnud autotootjate eelistus pigem premium-klassi autode tootmisele suunatud, siis järjest rohkem hakkab järele jõudma ka pakkumine massturule ehk keskmise ja madalama hinnaklassiga autodele.
Selleks, et elektriautosid müüdaks Balti riikidesse veelgi rohkem, läheb aga veel veidi aega. “On mõistetav, et iga uus asi vajab harjumist, kuid nüüd on näha, et inimesed on saanud elektriautodega reaalseid kogemusi ning hirm laadimislahenduste vähesuse ja keerukuse ees hakkab samamoodi taanduma.” ütles ta.
